Oluline Vene-Ukraina sõjas kolmapäeval, 8. aprillil kell 16.57:

- Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut;

- Ukraina juhtkond ei plaani mobilisatsiooniea langetamist;

- Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1030 sõdurit;

Prantsuse kalurikülad aitavad kaitsta ukrainlasi Vene droonide eest

Ajaleht The Telegraph kirjutab, et Bretagne rannikul asuvad Prantsuse kalurikülad aitavad kaitsta ukrainlasi Vene droonide eest.

Karastunud meremehed saadavad oma kalavõrgud Ukrainasse, nii-öelda taaskasutusse. Viimastel nädalatel on Bretagne'ist Ukrainasse saadetud kaks võrgupartiid, mille kogupikkus on umbes 200 kilomeetrit. 

Esimesed võrgud saadeti mullu oktoobris ja nüüd pakuvad Bretagne'i sadamad oma kasutatud võrke Kiievile. Ukrainasse on kokku jõudnud ligi 1500 kilomeetrit kalavõrke.

Bretagne'is asuva Quiberoni linnapea Patrick Le Roux on oma linna väikese panuse üle uhke.

"Siin Prantsusmaal on meie väärtused vabadus, võrdsus ja vendlus. Need võrgud aitavad neil oma riiki kaitsta. Seega on see tegelikult tõeliselt suurepärane projekt," ütles linnapea. 

Vance: Euroopa liidrid ei ole Ukraina sõja lahendamisest huvitatud

USA asepresident JD Vance kritiseeris kolmapäeval Euroopa liidreid, kes ei tee tema sõnul piisavalt, et lõpetada Venemaa sissetung Ukrainasse.

"Euroopa poliitiline juhtkond on meile pettumuse valmistanud, sest nad ei tundu olevat eriti huvitatud selle konflikti lahendamisest," lausus Vance oma Ungari visiidil.

Kreml väitis kolmapäeval, et loodab uut läbirääkimiste vooru USA ja Ukrainaga.

"Ameerika läbirääkijad on praegu hõivatud Iraani asjadega. Me loodame, et lähitulevikus on neil rohkem aega ja võimalusi kohtuda kolmepoolses formaadis. Me ootame seda," seletas Kremli kõneisik Dmitri Peskov.

Venemaa üks suurimaid rafineerimistehaseid seiskus pärast Ukraina rünnakut

Venemaa suuruselt neljas naftatöötlemistehas NORSI, mis asub Nižni Novgorodi oblastis Kstovos, peatas pärast Ukraina eelmisel nädalal korraldatud droonirünnakut töö, teatas uudisteagentuur Reuters valdkonnaga kursis olevatele infoallikatele viidates.

Venemaa võimud teatasid pühapäeval, et NORSI naftatöötlemistehas süttis pärast droonirünnakut põlema. Nižni Novgorodi oblasti kuberner Gleb Nikitin ütles, et rünnaku käigus tabati kahte tehase rajatist ning kahjustati elektrijaama ja mitut hoonet.

Peterburi rahvusvahelise kaubabörsi andmetel ei ole Lukoil, millele tehas kuulub, pakkunud enam müügiks NORSI rafineerimistehase bensiini, diislikütust ega kütteõli.

Tööstusallikad ütlesid teisipäeval Reutersile, et tarned võidakse peatada kuni aprilli lõpuni. Lukoil ei vastanud kommentaaritaotlusele.

Lukoil-Nižegorodnefteorgsintez on Venemaa suuruselt neljas naftatöötlemistehas ja suuruselt teine ​​bensiinitootja. See suudab töödelda 16 miljonit tonni naftat aastas ehk umbes 320 000 barrelit päevas.

Rafineerimistehas varustab kütusega Moskva oblastit – see moodustab peaaegu 30 protsenti Venemaa bensiini kogutarbimisest – ja Venemaa sõjaväge.

Rafineerimistehase ajutine sulgemine lisab ebakindlust Venemaa energiasektorile, mida on tabanud pidevad Ukraina rünnakud, sealhulgas Venemaa peamisi naftaekspordi terminale Mustal merel ja Läänemerel.

Ukraina juhtkond ei plaani mobilisatsiooniea langetamist

Ukraina juhtkond ei kaalu praegu veel mobilisatsiooniea langetamist 25 aasta, ütles presidendikantselei juhataja asetäitja Pavlo Palisa.

"Püüan sellisel tundlikul teemal vastata võimalikult avameelselt. Meil ​​on juba kümme kuud olnud oluliselt parem mobilisatsiooniolukord ja positiivne dünaamika, mis võimaldab kaitseväel end paremini tunda kui eelmisel aastal," ütles Palisa intervjuus väljaandele RBK-Ukraina.

Tema sõnul on eelmise aastaga võrreldes paranenud nii värbamine kui ka mobilisatsioon ise. Samuti kõrvaldati teatavad mobilisatsiooniprotsessi käigus esinenud töölüngad.

"Kuigi palju tööd on tehtud, on veel rohkem tööd vaja teha," lisas endine sõjaväelane, brigaadikindrali auastmes Palisa.

Kommenteerides spekulatsioone mobilisatsiooniea alampiiri langetamisest alla 25 eluaast, rõhutas ta, et seda praegu ei muudeta. Samuti ei kavatseta muuta 18-23-aastaste meeste riigist lahkumise reegleid.

"Praegu seda mõlema positsiooni puhul ei kaaluta," ütles ta.

2024. aasta aprillis jõustus Ukrainas seadus, millega viidi mobilisatsiooniiga 27 eluaastalt 25-le.

Samas on Ukraina avalikus ruumis aktiivselt arutatud mobilisatsiooniea langetamist 18 eluaastale. Eelkõige nõuavad seda Ukrainalt lääne partnerid. Ukraina võimud pole aga selliseks sammuks valmis.

Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus teisipäeval kaheksa inimest

Vene suurtüki- ja õhurünnakutes hukkus teisipäeval Ukrainas üle riigi üheksa inimest, sealhulgas laps, teatasid ametnikud.

Lõuna-Ukrainas asuvas Hersoni linnas, mille Venemaa okupeeris ja mis seejärel 2022. aastal vabastati, hukkus Vene suurtükitules neli ja sai haavata veel mitu inimest, teatas Hersoni oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleksandr Prokudin.

Prokudin võrdles Venemaa suurtükituld Hersonis põrguga ja postitas videomaterjali, millel on näha tänavatel laiali paisatud surnukehi ja veriseid haavatuid.

Hersoni rünnak toimus vaid mõni tund pärast seda, kui Venemaa droonirünnakus rindelinnas Nikopolis hukkus väikebussis neli inimest, ütles president Volodõmõr Zelenski.

"Venelased jätkavad oma tahtlikku terrorit Nikopoli ja teiste rindelähedaste linnade ja kogukondade elanike vastu," lisas Zelenski.

Oblasti ametnikud postitasid fotosid, millel on näha rünnakus purustatud kollast väikebussi ja tänaval lebavaid hukkunute surnukehi.

Mõni tund hiljem tabas linna lähedal teist bussi rünnak, milles sai viga viis inimest, teatasid kohalikud võimud.

Nikopol, kus enne sõda elas umbes 100 000 inimest, asub Dnipro jõe kaldal, mis läbib Ukrainat ja moodustab riigi lõunaosas de facto rindejoone. Linn asub Dnipropetrovski oblastis, kus Vene üksused üritavad edasi tungida.

Nikopoli rünnak on viimane mitmest viimaste päevade ohvritega rünnakutest, mis on pannud Ukraina ametnikke kohalikke elanikke hoiatama, et olukord linnas võib veelgi halveneda.

Venemaa täiemahuline sissetung enam kui nelja aasta eest on nõudnud sadu tuhandeid inimelusid ja sundinud miljoneid inimesi oma kodust lahkuma.

Viimastel kuudel on mõlemad pooled intensiivistanud kaugmaa drooni- ja raketirünnakuid, sihtides peamiselt energiataristut. Moskva eesmärk on murda ukrainlaste vastupanu ja Kiiev püüab vähendada Venemaa energiatulu.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1030 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 306 500 (võrdlus eelmise päevaga +1030);

- tankid 11 846 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 24 368 (+4);

- suurtükisüsteemid 39 625 (+63);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1723 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1341 (+1);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 350 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 225 301 (+1960);

- tiibraketid 4517 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 88 103 (+241);

- eritehnika 4117 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.