Venemaa kaitseministeeriumi koostatud Venemaa kodakondsusseaduse ja kaitseseaduse muudatused annaks seadusliku aluse relvajõudude kasutamiseks ekstraterritoriaalselt Venemaa kodanike kaitsmise ettekäändel nende vahistamise, kinnipidamise, kriminaalsüüdistuse esitamise või muude õiguslike toimingute korral välismaal. Seaduseelnõu kehtib välisriikide kohtute ja rahvusvaheliste õigusorganite otsuste kohta, mille jurisdiktsiooni Moskva ei tunnusta, selgitas väljaanne The Kyiv Post.

Eelnõu poolt hääletas teisipäeval 413 saadikut, vastuhääli ja erapooletuid ei olnud, vahendas väljaanne RBK-Ukraina Vene parlamendi alamkoja ametlikul veebisaidil avaldatud infot. Riigiduumas on 450 liiget.

Eelnõu seletuskirjas märkuses märgitakse, et kehtiv julgeolekuseadus sätestab juba presidendi kohustuse kaitsta Venemaa kodanikke. Algatuse autorid rõhutavad aga, et muudatuste eesmärk on seda sätet laiendada. Dokumendis ei ole täpsustatud konkreetseid stsenaariume, mille korral kavandatavat mehhanismi saaks rakendada.

RBK-Ukraina tõdes, et seadusemuudatusega saab Vene režiimi juht Vladimir Putin blankoveksli oma armee kasutamiseks kogu maailmas, aga põhilselt kohtades, kus Moskva hinnangul venelasi taga kiusatakase.

Väljaanne LIGA.net vahendas aga Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu desinformatsioonivastase keskuse juhi Andri Kovalenko hinnangut, kelle sõnul käivitab Venemaa infooperatsiooni, et valmistada oma elanikkonda ette võimalikuks sõjaliseks tegevuseks NATO riikide, eriti Balti riikide vastu.

"See on osa kognitiivsest operatsioonist Euroopa, eriti Balti riikide vastu," ütles Kovalenko. "Nad üritavad Euroopa ühiskondi sõja võimalusega hirmutada, et need ühiskonnad ei toetaks praeguseid poliitikuid, vaid valiksid oma riikides selliseid inimesi nagu… (Ungaris äsja valimised kaotanud peaminister - toim.) Viktor Orbán, …lootuses sõda vältida," ütles Kovalenko.

Samas on sarnane taktika Rumeenias ja Ungaris läbi kukkunud, lisas Kovalenko.

Ukraina väljaanne Dialog.ua kommenteeris, et seadusemuudatus algatati ajal, kui NATO riikide ja Euroopa luureagentuurid hoiatavad Venemaa ettevalmistuste kohta võimalikuks vastasseisuks alliansi riikidega, kusjuures esimesed rünnatavad võiksid olla Venemaa naabrid.

The Kyiv Post: see on Moskva tavapärane käitumismuster

Kuigi Kreml esitleb seda sammu õigusliku meetmena, mille eesmärk on kaitsta välismaal elavaid venelasi, väidavad kriitikud, et see on osa tuttavast mustrist: ametliku õigusliku aluse loomine tegudele, mida režiim võib juba ette valmistada, märkis The Kyiv Post.

Kremli kriitikute jaoks ei ole muudatused niivõrd kodanike kaitsmise kui pigem tulevase sõja tööriistakasti laiendamise eesmärk, sealhulgas riikide vastu, kus on suur venekeelne elanikkond ja mida Moskva võiks väita kaitsvat.

Leht lisas, et see on tuttav Kremli taktika. Venemaa on korduvalt kasutanud väiteid venekeelsete või äsja väljastatud passide alusel Venemaa kodanikeks saanud venelaste kaitsmise põhjendusel sekkumise õigustamiseks.

Gruusias jagas Moskva enne 2008. aasta sõda Abhaasias ja Lõuna-Osseetias passe ning tugevdas hiljem oma sõjalist kohalolekut seal. Ukrainas kasutas ta sarnaseid väiteid 2014. aasta Krimmi vallutamise ajal ja laiendas hiljem okupeeritud Donbassi elanikele kiirendatud korras kodakondsust andes enne täiemahulist sissetungi.

See muster sobib Russki Miri ehk "Vene maailma" laiema ideoloogiaga, mille kohaselt Kreml väidab end olevat õigustatud ja kohustatud kaitsma etnilisi venelasi ja venekeelseid kogukondi väljaspool Venemaa piire, märkis The Kyiv Post.  

Kasparov: see loob aluse Vene agressiooni laiendamiseks

Seadusemuudatust märtsi keskel kommenteerinud Venemaa üks opositsioonijuhte Garri Kasparov ütles, et see võiks luua õigusliku aluse laiemale agressioonile.

Kasparov ütles, et eelnõu pole oluline mitte sellepärast, et Venemaa praegused seadused piiraks Putinit, vaid sellepärast, et režiim eelistab enne tegutsemist luua seadusliku fassaadi.

"Me teame, et Putini jaoks peab kõik toimuma näiliselt mingisuguste seaduste alusel," ütles Kasparov intervjuus Vaba Venemaa Foorumile. "On täiesti ilmne, et NATO ründamise või edasise agressiooni õiguslik alus on juba ette valmistatud."

Kasparov ütles, et seaduseelnõu ei tohiks vaadelda kui isoleeritud seadusandlikku algatust, vaid osana laiemast püüdlusest õigustada tulevast agressiooni.

Kasparov leidis, et viidet välismaal elavate venelaste kaitsmisele tuleks tõsiselt võtta, eriti arvestades Kremli pikaajalist sellise retoorika kasutamist sekkumise õigustamiseks naaberriikides. Tema tõlgenduses avab uus seadus ukse sõjaliseks tegevuseks kõikjal, kus Moskva väidab, et venekeelne elanikkond on ohus.

Ta väitis, et küsimus ei ole enam selles, kas Kreml on loonud õigusliku aluse, vaid selles, kas ta suudab selle alusel tegutseda.

"Sõjalises mõttes ei ole Venemaa valmis täiemahuliseks agressiooniks NATO vastu," ütles Kasparov. "Kuid see ei tähenda, et ohtlikke stsenaariume poleks."

Tavapärase sissetungi asemel hoiatas Kasparov piiratumate, kuid destabiliseerivate rünnakuvormide eest, sealhulgas droonirünnakud, sabotaaž või erioperatsioonid.

"Küsimus ei ole selles, kas Venemaal on 200 000 sõdurit valmis Balti riikidesse sisenema. Neil ei ole," ütles Kasparov. "Aga oletame, et neil on 10 000 drooni, mis on võimelised terroriseerima infrastruktuuri, ja tuhat eriväelast sihipäraste operatsioonide jaoks. See oleks juba teistsugune stsenaarium."

Ta ütles, et oht ei seisne mitte Venemaa valmisolekus traditsiooniliseks ulatuslikuks sõjaks NATO-ga, vaid tema võimes korraldada kaost, panna proovile lääne otsusekindlus ja kasutada asümmeetrilisi vahendeid surve avaldamiseks Ukrainast kaugemal.

Kuna Ukrainas ei ole Moskva saavutanud olulist edu, võib Kreml otsida uut sihtmärki või uut kriisi, et säilitada riigisisest pinget ja projitseerida oma agressiooni, kui lahinguväljal või Venemaa sees toimuvad arengud ei lähe tema tahtmise järgi.

"Kui asjad ei arene nii, nagu diktatuur soovib, siis vajab see mingit edu, mingit uut eesmärki, midagi, mis tähelepanu kõrvale juhiks," ütles Kasparov.

Ta hoiatas ka, et Moskva võib pidada praegust rahvusvahelist keskkonda selliste aktsioonide korraldamiseks lubavaks, eriti kui Ameerika Ühendriikide tähelepanu on hajunud ja Euroopa pole selliseks vastasseisuks valmis.