Kui seni on enamik avalikult arutatud Venemaa rünnaku stsenaariume NATO territooriumile keskendunud maa hõivamisele alliansi idatiival, siis Rootsi valmistub selleks, et Venemaa paneb NATO proovile, okupeerides mõne Läänemere saare, vahendas The Times riigi sõjaväejuhti.

Leht tõdes, et Euroopa strateegid on üha enam mures võimaliku eskaleerumise pärast merel, eriti Läänemerel. Venemaa relvajõud on hakanud piirkonnas perioodiliselt eskortima oma varilaevastiku laevu ja nende sõjalaevad on vähemalt ühe korra võtnud NATO sõjalaeva oma relvasüsteemide sihikule.

"Ma arvan, et on oluline rõhutada, et me peame olema valmis ja et me peame Venemaad sellisest seiklusest eemale peletama oma kohalolekuga huvitavates piirkondades Põhja-Euroopas ja loomulikult ka Läänemeres," ütles Claesson Londonis toimunud kohtumisel Timesile.

Leht tõdes, et NATO õppustel on sageli simuleeritud Venemaa dessandi maabumist mõnel mere suuremal ja strateegiliselt tähtsamal saarel, näiteks Rootsile kuuluval Gotlandil, Taani Bornholmil või Hiiumaal ja Saaremaal.

Septembris avaldasid Rootsi relvajõud ja Rootsi tsiviilkaitseamet aruande, mis sisaldas stsenaariumi, kus Venemaa võiks proovida Gotlandi okupeerida ootamatu mere- või õhudessantrünnakuga.

Claesson märkis aga, et on kümneid tuhandeid teisi, vähemtuntud saari, mis võivad olla ahvatlevaks sihtmärgiks.

"Meil on Läänemeres umbes 400 000 saart, seega on see lihtsalt [Venemaa] valiku küsimus," ütles ta. "Usun, et alliansile väljakutse esitamise eesmärki saab saavutada peaaegu kõigega. See ei pea olema eriti ulatuslik, vaid pigem sellega, et oma seisukohta näidata ja oodata, mis poliitiliselt juhtuda võib."

Rootsi sõjaväeluure- ja julgeolekuteenistuse hiljutine aruanne rõhutas, et Venemaa oht lähiaastatel kasvab ja Kreml jätkab tõenäoliselt oma sõjalise võimekuse suurendamist Rootsi läheduses.

Dokumendis jõuti järeldusele, et Venemaa võiks juba praegu korraldada piiratud rünnaku Rootsi vahetus naabruses, kui ta seda soovib. Aruandes öeldi, et umbes viie aasta pärast on Moskva võimeline korraldama relvastatud rünnaku eesmärgiga võtta kontrolli alla suured maa-alad ja seejärel saavutada domineerimine merel ja õhus.

Claesson ütles, et Ukraina konflikti lõpp annaks Venemaale võimaluse NATO idatiival ressursse ümber grupeerida ja paigutada sinna täiendavaid vägesid potentsiaalse sõjalise operatsiooni jaoks.

"Ma ei välista ka seda, et nad valmistuvad mingisuguseks sõjaliseks vastasseisuks eesmärgiga taastada mingisugune geopoliitiline laiendus, mis meenutab vana Vene impeeriumi, võib-olla isegi Nõukogude Liitu," ütles ta.

The Times meenutas, et Läänemeri on juba olnud Rootsi ja Venemaa vaheliste kokkupõrgete tsoon. Mõni nädal tagasi lasti alla Vene droon, mis lähenes Prantsuse lennukikandjale Charles de Gaulle, kui see Malmö sadamas seisis.

Samal ajal kui Venemaa on hakanud oma varilaevastiku laevadele paigutama kaitsemeeskondi ning suurendanud sõjalennukite ja eskortlaevade arvu, on Rootsi hakanud suurendama oma kohalolekut merel ja näitama üles valmisolekut, kirjeldas leht.

Viimase kuue nädala jooksul on Rootsi rannavalve läinud kolme laeva pardale, mida kahtlustati kuulumises  Venemaa varilaevastiku koosseisu. Vene riigitruu meedia mõistis selle hukka kui piraatliku käitumise, kuid Claessoni jaoks on see osa ambitsioonist säilitada merel seadus ja kord, aga ka vältida võimalikku looduse kahjustamist.

"Muidugi on see ambitsioon säilitada ka merel seadus ja kord," ütles ta. Claessoni sõnul ohustab vale lipu all sõitvate ning vähese merekõlblikkuse ja halva merepraktikaga laevade opereerimine Läänemere keskkonda.

Liiklus Läänemerel, mis on suhteliselt kitsas meri, on pärast Ukraina sõja algust märkimisväärselt suurenenud, kuna selle vetest on saanud Venemaa peamine nafta ja gaasi eksportimise tee maailma, kus sanktsioonidest hiilitakse kõrvale varilaevastiku abil, mis koosneb suures osas vanadest, halvasti hooldatud ja alakindlustatud laevadest, mis sageli tegutsevad valelipu all.

Taani Laevandusühingu hiljutine aruanne tõi esile, et naftatransport Sundi ja Suur-Belti väinades, mis on Läänemere väravad, kasvas 2021. aasta ja eelmise aasta vahel 58 protsenti. Eelmise aasta esimesel poolel veeti mõlema marsruudi kaudu kokku 4,9 miljonit barrelit naftat päevas, mida on sama palju kui Suessi kanali kaudu.

Samal ajal on Lähis-Ida konflikt ja Hormuzi väina sulgemine Venemaale märkimisväärselt kasu toonud, sest tänu kõrgematele naftahindadele ja Ameerika sanktsioonide osalisele tühistamisele on Venemaa suutnud oma sõjakassat täiendada, kuid see on ka lääne tähelepanu Ukrainalt eemale juhtinud.

Claesson ütles, et tasub mõelda, kuidas maailmasõjad alguse saavad, arvestades, et mõned analüüsid viitavad sellele, et planeet on juba kolmanda maailmasõja taolise algstaadiumis.

"Tavaliselt kirjutatakse ajalooõpikud tagantjärele, aga võin märkida, et meil on nüüdseks olnud aja jooksul kaks avatud konflikti kahes maailmaosas, millel on globaalsed tagajärjed," ütles ta.

Kuna aga poolustel jää sulab, võib Arktikast saada järgmise globaalse konflikti areen, sest suurriigid pööravad üha enam oma pilgud sellele piirkonnale, lootes saada kasu uutest mereteedest ja loodusvaradest, märkis The Times.

Nii on NATO uusim liige Rootsi tugevdanud alliansi kohalolekut Kaug-Põhjas, saates oma maaväe üksused Soome Lapimaal ülesandega tugevdada heidutust regioonis. Veebruaris ja märtsis saadeti Rootsi lahingulennukid Islandi õhuruumi patrullima. Island on küll NATO liige, kuid oma relvajõude tal pole.

Claesson ütles, et Arktika karm kliima on sõjaliste operatsioonide jaoks väga keeruline ja NATO peab pidevalt parandama oma võimet sellistes äärmuslikes tingimustes võidelda.

"Ma arvan, et üldiselt, välja arvatud mõned erandid, peame oma Arktikas tegutsemise võimekust suurendama," ütles ta. "On selge, et üksikutel riikidel, nagu Põhjamaad ja Kanada, on mitmeid võimeid, kuid NATO vaatenurgast peame arendust jätkama."