Rootsi õhuväe ülem kindralmajor Jonas Wikman ütles, et Rootsi soovib uue NATO liitlasena panustada alliansi julgeolekusse ning Islandi taeva valvamine on selleks hea võimalus.

"See on osa meie integratsioonist uue liitlasena. Me õpime, kuidas teistega paremini koos töötada. Kuigi rootslaste koostöö NATOga oli juba enne liitumist tihe, on see siiski toonud õhuväes kaasa muutused," nentis Wikman.

"Oleme valmistunud kaitsma end üksi Rootsi territooriumil, aga nüüd teeme plaane, et kaitsta kogu liitlaste territooriumi koos teistega. See on suur muutus lennuväele, mis on 98 aastat valmistunud üksi tegutsemiseks," lisas kindralmajor.

Rootslased harjutavad välismaal uusi asju, näiteks maastiku tõttu teist tüüpi lendamist, rääkis hävituslennuki piloot kolonelleitnant Robin Arvidson.

"Maastik on üsna erinev. Rootsis meeldib meile lennata madalal – see on taktika, millega peidame end radari eest. Oleme proovinud Islandil madalalt lennata, aga siin pole millegi taha peituda peale üksikute mägede," selgitas Arvidson.

Väikesel Islandil pole oma sõjaväge ning riik kuulub NATO-sse peamiselt oma olulise asukoha tõttu nii Põhja-Ameerika ja Euroopa mereühenduse kui ka Arktika piirkonna valvamise vaates, ütles NATO Norfolki väejuhatuse asestaabiülem kindralmajor Frode Kristoffersen.

"Venemaa silmis on Arktika nende suurvõimu ambitsioonide võti. Pole märki, et Venemaa piirkonnas taanduks. Nad ehitavad uusi baase ning avavad taas nõukogudeaegseid sadamaid ja lennujaamu," rääkis Kristoffersen.

Islandile teevad muret Vene laevad, allveelaevad ning hübriidrünnakud. Islandi välisministeeriumi kaitseosakonna juhataja Jonas Allanson on seega rahul NATO otsusega alustada tegevust Arktika Vahimees. Tema sõnul ei pruugi karta, et alliansi tähelepanu hajub.

"Põhja-Atlandi piirkond ja Läänemeri on omavahel seotud, Venemaal on huvid mõlemas. Liitlaste kokkutoomine tagab, et mõtleme tegevuse korralikult läbi. Nii saame olla kindlad, et tugevdame kaitset ja heidutust läbimõeldud viisil," ütles Allanson.

Rootslaste missioon Islandil on alanud rahulikult. Nende kuus hävitajat Gripen pole veel pidanud Vene pommitajatele vastu lendama. Kuigi Islandi lähedal peab selleks valmis olema, on Vene õhuliiklus Läänemerel oluliselt tihedam, tõdesid rootslased.

Küsimusele, kas Rootsi hävitajad võiksid kunagi valvata ka Eesti õhuruumi, vastas Wikman, et midagi pole veel otsustatud.

"See, kuhu järgmiseks minna, on poliitiline otsus, aga meie jaoks on loomulik võtta osa missioonidest, mis on NATO-s kokku lepitud," ütles õhuväe ülem.