Suurbritannia ja teised Euroopa riigid, sealhulgas Prantsusmaa, Belgia ja Rootsi, on suurendanud jõupingutusi vananevate tankerite kinnipidamiseks, mida Moskva kasutab Ukraina-vastase sõja jaoks elutähtsa rahastamise tagamiseks.

Kuid Eesti on pärast eelmisel aastal ebaõnnestunud katset Vene laeva pardale pääseda rohkem vaoshoitud. "Sõjalise eskaleerumise oht on lihtsalt liiga suur," ütles mereväe ülem Ivo Värk Reutersile.

2025. aasta mais teatas Eesti, et Moskva saatis hävituslennuki NATO õhuruumi Läänemere kohale ajal, kui Eesti üritas peatada Venemaale suunduvat liputa naftatankerit, mis arvatavasti trotsis lääne sanktsioone. Lõpuks eskortis hävituslennuk tankeri Venemaa vetesse.

Sellest ajast alates on Moskva käivitanud Soome lahes kahe või kolme relvastatud sõjalaevaga alalise patrulli ning paigutanud rohkem laevu ka mujale Läänemerre, mööda Vene naftat vedavate tankerite kasutatavaid teid, ütles Värk.

"Venemaa sõjaline kohalolek siin Soome lahes on muutunud palju, palju ilmsemaks," ütles Värk.

Ainult otsese ohu korral, näiteks veealuse infrastruktuuri kahjustuste või naftareostuse korral, kaaluks Eesti sekkumist, lisas ta.

"On ilmne, et Atlandi ookeanis ja ka Põhjameres on Venemaa kohalolek väga väike, mis annab seal oluliselt rohkem aega ja tegutsemisvabadust nende aluste suhtes, kuna sõjalise kokkupõrke ja eskalatsiooni risk on märksa madalam," ütles Värk.

Reutersi reporterid täheldasid reedel Soome lahes, olles ise Eesti mereväe laeva pardal, Vene mereväe korvetti suure hulga seisvate tankerite lähedal, mis ootasid oma korda lähedalasuvasse Venemaa sadamasse sisenemiseks ja nafta laadimiseks.

Tankerite arv Vaindloo ankrupaigas Eesti majandusvööndis on sel nädalal tõusnud umbes 30 kuni 40-ni, kuna Ukraina hiljutised droonirünnakud Venemaa sadamatele häirisid nende laadimisgraafikut, ütles Värk.

Kreml, mis peab sanktsioone pahatahtlikuks katseks oma majandust purustada, väidab, et tema laevadel on õigus Läänemerel vabalt läbida ja et Venemaa on valmis reageerima igale katsele neid peatada.