Mereväe viimastel andmetel on Soome lahes kinni umbes 40 Venemaa varilaevastiku alust, selgitas mereväe teabeohvitseri leitnant Aleksander Espenberg.

"Viimastel päevadel Venemaa Soome lahe äärsetele sadamatele suunatud Ukraina rünnakute tõttu on oluliselt rohkem Venemaa naftatooteid vedavaid aluseid koondumas erinevatele ametlikele ja mitteametlikele ankrualadele, ootamaks võimalust siseneda Venemaa sadamatesse," ütles Espenberg.

Lisaks sõjalistele ülesannetele on mereväel rahuajal omad ülesanded. Nendeks on näiteks kriitilise veealuse taristu kaitse, rahvusvaheliste sanktsioonide jõustamine, merepiiri valvamine ja reostustõrje Eesti merealadel.

Eelkõige on varilaevastiku seismisel Soome lahes Espenbergi sõnul üheks suuremaks ohuks keskkondlik reostusoht.

"Teadaoleva info kohaselt on varilaevastikku kuuluvad laevad tihtipeale ilma kindlustuseta, lipuriigita ning kehvas tehnilises seisukorras ja samas küsitava väljaõppetasemega meeskondadega mehitatud laevad," selgitas Espenberg.

Milline on oht täpsemalt, on Espenbergi sõnul raske hinnata, sest Eestil ei ole võimalik teostada pidevat kontrolli varilaevastikku kuuluvatel või sanktsioneeritud alustel ning üldjuhul ei sisene need Eesti territoriaalmerre.

Sel nädalal korraldas Ukraina Venemaa naftasadamate vastu ulatuslikke rünnakuid, mille tagajärjel tabas Auvere elektrijaama kas sõjaline ründe- või peibutusdroon.