Värk: miinijahtijatega me reeglina jääoludes sõitmisega ei riski
Selle talve rasked jääolud panid proovile Eesti mereväe laevad. Miinijahtija admiral Cowan sai jääolude tõttu kahjustada ja vajab remonti.
Miinijahtija admiral Cowan on mõnda aega rivist väljas, sest sai veebruaris jääkahjustusi. Ja see tekitab küsimuse, milline on Eesti mereväe laevastiku jäävõimekus?
"Meil on kolm miinijahtijat, mis on kõik tegelikult valmistatud klaasfiibrist ja nende laevade jääs liikumine on vägagi piiratud. Reeglina sellist riski ei võeta," lausus mereväe ülem kommodoor Ivo Värk.
Veebruaris siiski riskiti, sest mereväe laevad pidid jõudma õppusteks Saksamaale. Admiral Cowanit oodati liituma ka NATO miinitõrje grupiga. Rasketes jääoludes alustasid teekonda kolm mereväe alust - kaks miinitõrjujat ja miiniveeskaja Vambola. Cowan pidi kodusadamasse tagasi pöörduma, sest sõukruvi sai jää tõttu kahjustada. Nüüd ootab ees sõuseadme vahetus, milleks võib kuluda nädalaid kui mitte kuid.
"Kõik need laevakomandörid, kes ei olnud varem siis jääolusid näinud, said kindlasti suhteliselt hea õppetunni tulevikuks, et kuidas käituda sellistes oludes, millised on selle laeva võimalused ja piirangud jääoludes käitumiseks. Me ise võib-olla saime õppetunni, kuidas ja kuna reageerida nii-öelda kiirelt siis kasvavatele jääoludele," sõnas Värk.
Eesti miinijahtijate plastikust kered muudavad need küll miinidele märkamatuks, aga jääklass laevadel puudub. Mereväel on ka kaks alumiiniumist patrull-laeva, mis saavad hakkama kergete jääoludega ja kaks teraslaeva, millest ühel on kommodoor Värgi sõnul adekvaatne jääs opereerimise võimekus.
"Aktuaalsele kaamerale" teadaolevalt on ka patrull-laev Raju saanud jääkahjustusi.
"Ei, Raju on täna väljas patrullis. Rajul on mitmed tehnilised probleemid, aga praegused mitmed teised laevad sõidavad niimoodi ringi, et seal on teatud probleeme. Need on sihukesed rutiinsed asjad, mille me lahendame nii-öelda tava remontide või hoolduste käigus," ütles Värk.
Kui Suurbritannia andis miinijahtijad 20 aasta eest üle sümboolse hinnaga, polnud mereväel võimalik jääklassi valida. Uute mereväe aluste hankimisel käivad läbirääkimised nelja ettevõttega ja eesmärk on saada laevad, mis saavad hakkama ka jääoludes.
"Jah, siin on jääklass sisse arvestatud. Me räägime kahest laevast ehk siis suurem laev, mis on vabamere patrull-laev ja rannikumere patrull-laev. Neil on jääklass sisse arvestatud ja ka sellised disainitakse. Sellised on ka funktsionaalsed nõuded," sõnas RKIK mereväe laevade kategooriajuht Marek Mardo.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"








