Üldine ohupilt ei ole muutunud. Eesti peamine ohustaja on jäänud samaks – see oli, on praegu ja ka nähtavas tulevikus Venemaa ja selle imperialistlik mentaliteet, ütles Palloson.

Seetõttu, et Venemaa vastu sihitud sanktsioonidega on tiibu kärbitud ka Venemaa vaenu-, sealhulgas propagandategevusel, on see mõjutustegevus kanaliseeritud sotsiaalmeediasse, kus seda võimestab tehisaru ja algoritmide juhitud infovoog, lisas ta.

"Sihitakse neid, kes vaenuliku riigi narratiive enda omadena esitaks, sest propaganda on tõhusam, kui seda levitavad edasi kohalikud, Eesti inimesed. Mullu nägime korduvalt, kuidas Eesti sisemist rahu püüti õõnestada sotsiaalmeedia abil, lihtsalt ja odavalt," nentis Palloson.

Palloson tõi näiteks Telegramis tehtud pommiähvardused koolidele ja Narva kogukonna vastase rünnaku.

"Vastane peab edu märgiks jõudmist tavameediasse, kuna see suurendab vaenusõnumite usutavust ja võimendab nende levikut. Tõenäoliselt näeme sarnaseid rünnakuid ka edaspidi," ütles kapo peadirektor.

Üks suurimaid ohte Eesti julgeolekule on jätkuvalt Venemaa eriteenistuste aktiivne tegutsemine eri keskkondades: on näha püüdeid värvata inimesi Eesti-Vene piiril, niinimetatud ühekordsete kaastöötajate hankimise kampaaniaid sotsiaalmeedias ja ka keerukaid kübersissetungi katseid Eesti riigi- ja erasektori süsteemidesse.

"Eelmisel aastal tabasime rekordarvu Venemaa eriteenistuste heaks tegutsenud kaastöötajaid ning saatsime riigist välja julgeolekut ohustavad võõrriikide kodanikud. See ei viita ohutaseme tõusule, vaid peegeldab sisejulgeoleku ennetavat toimimist," ütles Palloson.

Eelmise aasta algusest on kapo tabanud ja tõkestanud 16 Vene eriteenistuse kaastöötaja tegevuse, kellest enamik olid nii-öelda tavainimesed, kel puudus ligipääs sensitiivsele teabele või riigiasutustele, ütles ta. Suurem osa neist FSB, osa Venemaa sõjaväeluure GRU agendid.

"Kõigi 16 Vene agendi suhtes võib öelda, et nende tegevus katkestati suhteliselt varajases faasis. Olulist kahju Eesti julgeolekule ei suutnud nad tekitada," lausus Palloson.

Kapo aastaraamat loetleb Eestis tabatud agente üheksa, kellest kahel oli Vene kodakondsus, kahel Eesti-Vene topeltkodakondsus, kahel Eesti kodakondsus, lisaks oli tabatud agentidel Iisraeli, Moldova ja Ukraina kodakondsus.

Üheks näiteks on Igor Lobini juhtum: Lobin mõisteti 2025. aasta septembris süüdi Eesti vastu suunatud luuretegevuses ja teda karistati viie aasta pikkuse reaalse vangistusega. Lobini eestvedamisel osalesid mitme Venemaa lõhestuspoliitika esindajad 2017. ja 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel Narva linna valimisringkonnas valimisliiduga Patriot, kuid edu ei saavutatud.

Palloson märkis, et kuivõrd järgmisel kevadel toimuvad riigikogu valimised, võib eeldada Venemaa mõjutustegevuse olulist kasvu.

Sanktsioonid Venemaa vastu on aga olnud tõhusad ja need töötavad. "Venemaa suhtes rakendatud piiravad ja isoleerivad vastumeetmed ja sanktsioonid toimivad ning aitavad kaitsta Eesti sisejulgeolekut. Rõhutan: sanktsioonid, nimetagem neid sõja lõpetamise sunnivahendiks, töötavad," lausus Palloson.

Äärmusluse oht endiselt madal

Igasugu äärmusluse vastu on kaitsepolitsei rakendanud järjekindlalt meetmeid ning seetõttu pole Eestis ka pinnast vägivaldseks ideoloogiliseks või usuliseks äärmusluseks ega terrorismiks, märkis Palloson.

Parem- ja islamiäärmusluse oht püsib jätkuvalt madal, lisas ta.

Kuid see ei tähenda, et tulevikku võib rahuliku pilguga vaadata: ideoloogilised äärmuslused või vägivallakultuuri mõjud pole kuhugi kadunud ning nende levimist Eestisse tuleb endiselt takistada.

"Siin ei tegutse terroristlikke organisatsioone, kuid peame suutma ära hoida ka äärmuslusse kaldunud või veebis radikaliseerunud üksikisiku ründe. Sotsiaalmeedia toimib katalüsaatorina vägivalla normaliseerimisel, ahvatledes ja haarates kaasa eriti noori," lausus Palloson.

Sotsiaalmeedia gigantidel oleks võimalus ise toksilisele sisule piir ette panna, paraku lühinägelik äriloogika suunab neid vastupidises suunas, lisas kapo peadirektor.

Aastaraamatu tutvustust ja pressikonverentsi saab vaadata siit.

25m