Kaitsepolitsei aastaraamatus on kirjas, et eelmisel aastal tabas kapo rekordarvu Venemaa eriteenistuste kaastöötajaid. Pallosoni hinnangul on tegu nii idanaabri aktiivsuse kui ka Eesti-poolse vastuluurevõimekuse suurenemisega.

"Ühtepidi on Venemaa luuresurve Eestile kogu aeg kõrge. Venemaal on kolm eriteenistust, kellel kõigil on luurekogumise ülesanded. Nad peavad täitma plaane, koguma infot ja värbama agente ja nad kõik üritavad oma ülesannet täita. Kindlasti paraneb iga aastaga ka kaitsepolitsei vastuluurevõimekus ja läheb järjest paremale tasemele. Meil on oskused ja võimed, kuidas nad kiiresti üles leida. Ennekõike on kogu meie töö suunatud ennetusele, et neid ei tekiks juurde. Loome tingimusi, et Eesti inimestele ei oleks võimalik läheneda ega neid värvata – see on põhipingutus," lausus Palloson.

Pallosoni sõnul tuleb vältida Venemaale reisimist, sest väga raske on kontrollida, mida tehakse Venemaal.

"Kui vaatame neid luurejuhtumeid, mis on Eestis aset leidnud – süüdimõistetud Venemaa agente on üle neljakümne –, siis tegelikult on valdava enamuse puhul neile lähenetud ja nad on värvatud Vene Föderatsiooni territooriumil. Ka juhtimine toimub sealt. Kõik halvad asjad juhtuvad Venemaa territooriumil," ütles Palloson.

"Kui räägime välja saadetud isikutest, keda meil oli aasta jooksul 18, siis seal olidki sellised grupid nagu Vene õigeusu kiriku vaimulikud, kes kujutasid Eesti julgeolekule ohtu, ja Vene paremäärmuslased. Siis olidki sellised FSB ja GRU agendid, kelle me tabasime väga varajases staadiumis. Nad ei suutnud Eestile veel mingisugust julgeolekuohtu tekitada ning menetlusressursi säästmiseks saatsime need inimesed lihtsalt välja. Osad Venemaale ja paar tükki andsime üle ka Ukraina jõustruktuuridele, kuna nad kogusid infot ka Ukraina kohta," sõnas kapo peadirektor.

Möödunud aasta jooksul värvati agendiks ka kuuekümnendates proua, kes kogus FSB ülesandel informatsiooni, sõltuvalt sellest, mis juurdepääsud tal parajasti olid. Proua töötas Värska sanatooriumis ja üritas seal koguda informatsiooni sanatooriumi klientide kohta.

"Iga agendi juhtimine käib vastavalt tema võimalustele. Ei ole mõtet saata sedasama prouat kaitseministeeriumi kohta infot koguma, sest tal ei ole sinna juurdepääsu. Küll aga on tal võimalik minna ja visuaalselt näha muid asju. Üks tema suundi oli kõik, mis puudutab piiritaristut ja piirivalveametnikke. Kui ta Lõuna-Eestis opereeris, oli tal võimalik näha ka Eesti kaitseväe kolonne ja õppusi," ütles Palloson.

Palloson rõhutas, et kapo proovib kõik agendid varajases faasis leida ning ühiskonnast eemaldada, sest Vene teenistused arendavad oma agente, andes neile järjest keerulisemaid ülesandeid.

"Oli ka paar sellist agenti, kelle me eelmisel aastal kinni võtsime, kes olid saanud päris korraliku treeningu ja oleksid edaspidi olnud Eesti ühiskonnale päris ohtlikud," lausus Palloson.

Kapo peadirektori sõnul ei tasuks aga idapiiri kinni panna.

"Toetame väga seda, et piir pandi kinni öisel ajal ehk siis ei ole võimalik piiri ületada. Hetkel on see julgeoleku tagamiseks täiesti piisav meede. Kõik algab ikkagi teadlikkusest ja otsusest mitte minna Venemaale. Teoorias võib piiri kinni panna, aga minna saab ka Läti kaudu või lennata Istanbuli kaudu. Need luureohud jäävad ikkagi, kui inimesed soovivad Venemaale minna. Ennekõike tuleks teha otsus sinna mitte minna, seda ka tavalistel inimestel," sõnas Palloson.

"Ka need 16 agenti, kelle me eelmisel aastal kinni võtsime, olid tegelikult ju tavalised inimesed. Nad ei olnud seotud riigistruktuuridega ega omanud seal sidemeid. Nad olid täiesti tavalised inimesed, keda Venemaa teenistus üritas edasi arendada," ütles Palloson.

Ühtlasi tõi Palloson välja, et aina enam võib Venemaa mõjutustegevust kohata sotsiaalmeedias.

"Üks tööriistu, mida saame järjest rohkem kasutada, on Euroopa Liidu digiteenuste määrus. See loob võimaluse vaenulikku infot, mõjutustegevust ja propagandat eemaldada. See määrus on suhteliselt uus asi, aga me otsime Eesti riigi sees järjest enam võimalusi, kuidas selle abil vaenulikku propagandat eemaldada. Seda on juba ka tehtud," lausus Palloson.

Kapo peadirektori sõnul on aga oluline tõsta teadlikkust ühiskonnas, et iga inimene oskaks propagandat ära tunda.

"Võime panna ühe või teise sotsiaalmeediakonto kinni, aga uued kontod tekivad nagu seened pärast vihma. Kõik algab inimeste teadlikkusest. Ohuks ei ole mitte see, et Venemaa propagandat levitab ja et see on saadaval, vaid see, kas Eesti inimesed seda tarbivad ja on sellest mõjutatud ja ka jagavad," sõnas Palloson.