Seksuaalse enesemääramise vastaste ja mitmete teiste kuritegude eest karistatud isikutele on seaduses sätestatud piirangud lastega töötamiseks, mis tähendab, et sellised isikud lastega töötada ei tohi. Tööandjatel ja teistel lastega kokkupuudet võimaldavatel isikutel on kohustus enne lastega tööle lubamist ning ka edaspidi kontrollida iga inimese puhul sellise piirangu puudumist.

Siiski on sellel süsteemil ka puudusi. Näiteks Austraalias jt riikides toimib lastega kokkupuudet eeldavatel töökohtadel töötamise või ka vabatahtlikuna tegutsemise eeldusena riigi väljastatav lastega töötamise kaart. Võrreldes kehtiva süsteemiga võimaldab taoline süsteem hinnata iga lastega kokku puutuvat tööd tegeva isiku tausta sobivust, võttes lisaks kehtivatele karistustele arvesse ka alles käimasolevaid menetlusi.

Hoopis keerulisem on lugu siis, kui noori juhendav treener, huvikooli õpetaja või laagrikasvataja lävib noortega viisil, mis ei sobi kokku nüüdisaegse õpikäsituse ega noorsootöö põhimõtetega, ent mida ükski õigusakt otsesõnu ei reguleeri.

Millise hinnangu aga peaksime andma noorsootöötajale, kes noorele vabal ajal Tiktoki lühivideoid või puhkusereisi pilte saadab, laagrikasvatajale, kes enda usulistest tõekspidamistest lähtuvalt noortele seksuaaltervise ja raseduse katkestamise kohta kallutatud ning mitteteaduspõhist infot annab või kunstikooli õpetajale, kes soovitab õpilastel tungivalt oma maale osta?

Kas enda 18-aastaste õpilastega tantsuproovi järgselt koos alkoholi tarbival või ilma kogenud juhendaja järelevalveta teistele noortele breiktantsutunde andval treenerina töötaval 16-aastasel gümnaasiumiõpilasel on olemas vajalikud eeldused selleks, et vastutada teiste noorte tervise ja turvalisuse eest?

Nõuete puudumisel riigil sekkumiseks piiratud võimalused

Kehtivate seaduste kohaselt on enamike taoliste olukordade puhul keeruline leida seadustest sätet, mille vastu oleks eksitud ning seetõttu ei ole ka riigiasutustel sageli võimalik teha enamat kui üksnes teavitustööd. Küll aga on toodud näited selges vastuolus näiteks noorsootöötaja, treeneri või õpetaja kutse-eetikaga. Arutelud ja vajadusel sanktsioonid kutse-eetika rikkumise eest peaks toimuma eelkõige erialakogukondade siseselt, ent kuna kutse olemasolu ei ole kehtivate seaduste kohaselt enamikel puhkudel kohustuslik, ei välista see kutse kaotanud isikute edasist töötamist samal või sarnastel ametikohtadel.

Seadustega ei ole Eesti-suguses õhukeses riigis ning julgeolekukriisi tõttu suure surve all olevate avalike ressursside tingimustes võimalik ega ka otstarbekas peensusteni kõikvõimalikke olukordi reguleerida.

Samal ajal ei ole ilma laste ja noorte formaal- ja mitteformaalõppe keskkondi terviklikult käsitleva õigusruumita võimalik luua noortele vaimselt ja füüsiliselt turvalist arengukeskkonda ühtviisi nii matemaatikatunnis, tantsutrennis, muusikakoolis kui ka noortelaagris osalemisel.

Praegu ei ole ühelgi riigiasutusel registripõhistel andmetel tuginevat ülevaadet kõikidest lastele ja noortele koolides toimuva õppetöö väliselt tegevusi pakkuvatest isikutest. Veelgi enam, suurele osale noortetegevuste läbiviimisele (nt huviringid, alla kuue ööpäeva kestvad või ööbimiseta noortelaagrid ja -malevad, noortekeskused jt) kohalduvaid nõudeid kehtivatest seadustest ei leia.

Miinimumnõuded tegevustele ning juhendajate pädevustele

Haridus- ja teadusministeeriumis on noortevaldkonna partnerite aktiivsel osalusel käinud juba mõnda aega töö uue noortevaldkonna seaduse koostamisega, mis sellele ja mitmele teisele kitsaskohale lahendusi pakub. Kevadel jõuab vastav väljatöötamiskavatsus ka avalikule konsultatsioonile. Loodava noortevaldkonna seadusega soovib riik tugevdada noorte, lapsevanemate, ühiskonna ja ligi 12 000 noortevaldkonnas töötava spetsialisti vahelise usaldussuhte aluseks olevat vundamenti.

Üheks oluliseks kavandatavaks muudatuseks on kõikide lastele ja noortele tegevusi pakkuvate asutuste ja ühingute ning noortega töötajate arvele võtmine hariduse infosüsteemis ning nende andmete piiratud ulatuses ka avalikkuse jaoks kättesaadavaks tegemine.

Noortetegevuste pakkujatest ülevaate omamine on vajalik eelkõige selleks, et riik teaks, kes laste ja noortega tegeleb ja kelle tegevuse nõuetele vastavuse üle vajadusel järelevalvet teha. Automaatse andmevahetuse kaudu teiste registritega oleks võimalik senisest tõhusamini tuvastada isikuid, kelle kvalifikatsioon ei vasta nõuetele või kes ei tohiks teatud kuritegude eest karistuse kandmise tõttu lastega üldse töötada.

Kõik lastele ja noortele suunatud tegevused on oluline hõlmata vähemalt baasnõuetega, et tagada tegevustes osalejate jaoks turvaline ja sobilik keskkond ja sisu. Selliste baasnõuete täitmist peab riigil olema vajadusel ka õigus ja võimekus kontrollida.

Samamoodi, nagu eeldame, et lasteaias, üldhariduskoolis töötavad õpetajad või omavalitsuste lastekaitsetöötajatena tegutsevad selleks vajalikku kvalifikatsiooni ja pädevusi omavad spetsialistid, peaksime seda eeldama ka tantsukooli treenerilt, muusikakooli viiuliõpetajalt, mobiilselt noorsootöötajalt ja lastelaagri kasvatajalt.

Uue seadusega on kavas noorsootöötajatele, huvihariduse õpetajatele ja noortetreeneritele seada kohustuslikud kvalifikatsiooninõuded. Enamikul noortevaldkonnas töötavatest spetsialistidest on vajalikud pädevused ja seda tõendav kvalifikatsioon juba praegu olemas, kuid hinnanguliselt peaksid ca 3000 töötajat kvalifikatsiooninõuetele vastavuse tõendamiseks astuma täiendavaid samme.

Kvalifikatsiooninõuete kohustuslikuks muutumisega suureneb ka erialakogukondade roll ja vastutus eneseregulatsiooni teostamisel, kutse taotlejate ja kutset omavate spetsialistide sobivuse (pädevuste, eetikanõuete järgimise jmt) hindamisel tööks laste ja noortega saab olema senisest kaalukam mõju.

Ükski seadus iseeneslikult ei rakendu ning ammugi ei juhtu seda suuremahulisi muudatusi kaasa toovate õigusaktide puhul. Seega on vajalik laiem ühiskondlik kokkulepe, et laste ja noorte arengu- ja eneseteostusvõimaluste parandamine on prioriteet, millesse peame kõik oma panuse andma.

Selleks, et Eestis oleks iga lapse ja noore arenguteekond ka noorte endi jaoks ja hinnangul igakülgselt turvaline, neid võimestav, huvitav ning professionaalselt toetatud, on vaja ka noori tegevuste elluviimisel ja poliitikakujundamisel senisest oluliselt rohkem kuulata ja otsuste tegemisse kaasata.