Mõni aeg tagasi avaldatud inimarengu aruanne keskendus hariduse teemadele. Aruanne sai päris palju meedia tähelepanu ja korraks tõsteti haridussüsteemi tugevused ja valukohad meie tähelepanu keskpunkti. Väga hea. Teemasid oli väga palju ja aruande koostamisel osales minu senise kogemuse järgi rekordarv autoreid. Ära on tehtud väga suur töö ja kokku pandud 400 lehekülge sisukat teksti.

Olles ise ka varasematel aastatel inimarengu aruande koostajate ringis osalenud ja ühe aruande puhul ka kaastoimetaja olnud, pean paraku tunnistama, et tähelepanu inimarengu aruannetes tõstatud teemadele kestab umbes nädala ja siis pannakse see koos teiste aruannetega virtuaalsele aruannete ja strateegiliste arengukavade riiulile ja sinna ta jääb.

Ilmselt mõni haridushuviline loeb, mõni poliitik vaatab põhisõnumeid, et kas saab midagi valimistel kasutada, mõni tudeng vaatab mõnda teemat, mis seondub tema uurimistööga ja ongi kõik. Paraku on inimeste tähelepanu üürike, uudised tulevad peale ja poole aasta pärast ei räägi sellest enam keegi. Sellest on väga kahju, sest haridus on just üks valdkond, kus meil oleks vaja strateegilist mõtlemist ja tegutsemist üle valimistsüklite. Seda rõhutavad ka aruande autorid.

Püüan anda oma panuse teemasse ja tuua hariduse valdkonna küsimusi tagasi leheveergudele. Millest alustada?

Võtan vaatluse alla kutsehariduse ja selle võrdluse keskharidusega. Nimelt on autorid võrrelnud keskharidusega inimeste palka kutseharidusega inimeste palgaga.

Kõigepealt tuleb taustaks öelda, et kutseharidust, mida analüüsis kasutatakse, on kolme tüüpi. Esiteks need, kes omandavad kutsehariduse ilma keskhariduseta. Teiseks need, kes omandasid koos keskharidusega ning kolmandaks need, kes omandasid kutsehariduse pärast keskharidust. Viimane sarnaneb juba rohkem rakendusliku kõrgharidusega.

See, et põhihariduse baasil kutsehariduse omandanud inimeste palk on madalam, tuleneb juba haridustasemete erinevusest ja siin midagi imestada ei ole. Parem haridus annab reeglina ka parema palga. Samuti peaks kutseharidus pärast keskharidust andma kõrgema palga kui lihtsalt keskharidusega inimesed teenivad. Need, kes saavad kutsehariduse koos keskharidusega, võiksid teenida sama palju kui lihtsalt keskharidusega inimesed.

See on teooria. Praktikas näeme, et viimane seltskond teenib vähem kui tavaline gümnaasiumilõpetaja. Keskhariduse järgse kutseharidusega inimesed teenivad enam-vähem sama palju kui gümnaasiumilõpetajad. Kui toome juurde täiendavad muutujad, siis erinevused vähenevad, näiteks kutseharidusega sinikraed teenivad tavalise keskharidusega sinikraedest rohkem, aga kes tahab detailsemat ülevaadet soovitan lugeda raporti alapeatükki 3.2.

Kui paneme kogu kutsehariduse kokku üheks grupiks, siis ongi nende palgatase keskmiselt madalam kui tavaliselt gümnaasiumilõpetajal. Mis iseenesest ei ole loogiline, sest kutseharidussüsteemis peaks inimene omandama eriala, mis võiks talle tööturul anda gümnaasiumilõpetaja ees teatud eelise.

Miks olukord on selline? Ühe põhjendusena toovad ka autorid välja tõsiasja, et gümnaasiumisse lähevad ärksamad ja tublimad, kellel võib olla silme ees eesmärk kõrgkooli minna. Seetõttu on nad ka hiljem tööturul atsakamad, jõuavad ja saavutavad rohkem. Teise põhjusena tuuakse välja regionaalsed erinevused, kui kutsekool on kodu lähedal õpitakse seal, sest nii on lihtsalt odavam. Kuna pealinna kolida on kallis, jäädakse ka kodumaakonda tööle ja elama. Gümnaasiumilõpetajaid on rohkem linnades ja suurtes keskustes, kus lõpuks on ka palgad kõrgemad.

Ühe teguri jätavad aga autorid tähelepanuta. Meil on kõrgkoolist väljalangemise määr suurusjärgus 10–11 protsenti. Näiteks katkestas eelmisel aastal õpingud 5000 tudengit. Kui eeldame, et see arv ajas väga ei muutu, siis saame kümne aastaga suurusjärguks 45 000–50 000. See on juba arvestatav suurus. Tõsi on seegi, et mingi hulk tuleb kooli tagasi ja teeb mõne aja pärast oma diplomi ära, suurt pilti see ei muuda.

Miks see on palga vaates oluline? Meil on tööturul päris palju inimesi, kellel on n-ö lõpetamata kõrgem haridus, aga statistikas on nad lihtsalt gümnaasiumi haridusega inimesed. Ilmselt ei ole õige võrrelda kaks aastat programmeerimist õppinud inimese palka kutsekooli lõpetaja palgaga, need võivad erineda suurusjärgude võrra ning kindlasti tõstavad sellised lõpetamata kõrgharidusega noored üldise keskharidusega inimeste keskmist palka.

See on näide, mis tegelikult viib ühe teise tõsise probleemi juurde, millele viitavad ka inimarengu aruande autorid. Nimelt on meil palju erinevaid registreid, aga me ei kasuta või ei saa neid registreid kasutada, sest me oleme andmekaitse sildi all regulatsioone ühe karmimaks muutnud.

Tulles minu näite juurde tagasi, oleks tore, kui me saaksime andmebaasidest nende inimeste andmed, kes on kõrgkoolidest välja langenud ning teisalt saaks maksuametist info nende palga kohta. Tegelikult on andmed ka nende kohta, kes on vahepeal õppima tagasi tulnud.

Pannes kõik need andmed kokku, näeksime me tegelikult, milline on n-ö lõpetamata kõrghariduse efekt palgale. Kas me saame seda praegu teha? Ma siiralt ei usu, kuna selleks oleks vaja meil isikustatud andmed omavahel registrites ära siduda.

Raporti autorid toovad registrite andmete kasutamise – õigemini mittekasutamise – ühe kitsaskohana selgelt välja ja seovad selle ka laiema teemaga. Meil oleks vaja tellida oluliselt vähem igasuguseid hariduse valdkonna uuringuid, kui me saaksime registriandmeid kasutada.

Kuna me andmekaitse tõttu seda teha ei saa, tuleb tellida iga teema või probleemi jaoks eraldi uuring ja kui ametnikud vahetuvad, siis kaob ka vana teadmine ja uued ametnikud tellivad uue uuringu.

Ametnikud vahetuvad meil sageli. Me tegelikult isegi ei oska aimata, kui palju miljoneid eurosid on maksumaksja raha läinud dubleerivate uuringute rahastamiseks. Neid miljoneid ilmselt võib mõõta sadades kui vaatame viimast kahtekümmet viit aastat. Me tegelikult ei tea. Ka minu pakutud arv on puhas spekulatsioon. Nii et poliitikutel on, mille üle pead murda. Ilmselt alustatakse sellest, et korraldatakse uuring, et tuvastada, kui suure raha eest on meil viimase kümne aasta jooksul haridusuuringuid läbi viidud.