Alustan sellest, et täitsime ka 2024. aastal kõiki Eesti Panga põhiülesandeid, mis on seotud hinnastabiilsuse tagamise ja rahapoliitika elluviimisega euroalal, riigi valuutareservi haldamisega, sularaharingluse ja maksesüsteemide toimimisega ning Eesti finantsstabiilsuse hoidmisega. Peale selle koostab Eesti Pank majandus- ja finantsstatistikat, majandusanalüüse, osaleb rahvusvahelises koostöös ning nõustab valitsust rahandus- ja majanduspoliitika küsimustes.

Eraldi tooksin läinud aastast välja järgmised teemad:

• hinnatõus euroalal aeglustus ja see võimaldas Euroopa Keskpangal alustada kiire tõusutsükli järel intressimäärade langetamist;
• Eesti majandus hakkas ilmutama elavnemise märke;
• Euroopa julgeolekuolukord halvenes ning see nõuab ühiskonnale eluliselt tähtsate teenuste kriisikindluse parandamist. Keskpanga jaoks tähendab see eelkõige seda, et peame täiendavalt investeerima oma tegevuste kriisikindlusse ning makseteenuste ja sularaharingluse toimepidevuse kindlustamisesse.

Esmalt keskpanga vaatest kõige olulisemast: hinnastabiilsusest. Läinud aasta juunis oli meil Euroopa Keskpanga nõukogus lõpuks piisav kindlustunne, et euroala hinnatõusutempo on küllaldaselt aeglustunud ja õigel kursil kahe protsendi eesmärgi suunas. See võimaldas hakata sammhaaval keskpanga intressimäärasid kärpima. Kahel eelnenud aastal tuli neid järsult tõsta ja seejärel püsisid intressimäärad üheksa kuud järjest rekordkõrgel.

Intressimäära alanemisega lähevad laenukulud odavamaks, jättes laenuvõtjatele rohkem vaba raha kätte ja luues ettevõtetele soodsamad investeerimistingimused. Oleme euroala intressimäärasid langetanud nüüdseks kaheksal korral ja keskpanga peamine intressimäär on sellega neli protsenti tipust poole võrra alanenud.

Eesti laenuvõtjatele on oluline intressimäär kuue kuu euribor, mis järgib Euroopa Keskpanga intressimäärade liikumist. Kuue kuu euribor ületas vahepeal neli protsendi piiri, kuid on keskpanga sammude tulemusel alanenud peaaegu kahe protsendi tasemele ehk samuti pea poole võrra.

Lisaks jätkasime Euroopa Keskpangas varasemate aastate kriisimeetmete tõttu suurenenud bilansi normaalsetesse mõõtmetesse tagasi toomist. Nende meetmete eesmärk oli kriisiaastatel euroala majandusaktiivsust toetada.

Kõik keskpanga rahapoliitilised võlakirjaostud on praeguseks lõppenud, uusi tugioste enam ei tehta ja möödunud aastaga lõppes ka aeguvate võlakirjade asemele uute ostmine. Mullu vähenes Euroopa Keskpanga bilansimaht pea poole triljoni euro võrra.

Üldine majanduskeskkond

Üldist majanduskeskkonda mõjutas läinud aastal endiselt Venemaa agressioonisõda Ukrainas, mis on süvendanud geopoliitilist ebastabiilsust ja kõigutanud energia- ja toormehindu. Uue ebakindluslaine tõi kaasa see, et pärast Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi muutus USA kaubanduspoliitika järsult ja riikide kaubavahetuses hakkasid kerkima täiendavad tollibarjäärid.

Statistikaamet muutis hiljaaegu Eesti majanduskasvu andmeid ning kui varem hindasid nad, et terve möödunud aasta kestel SKP pidevalt suurenes, siis nüüdseks on selle asemele tekkinud hoopis langusnumbrid.

Julgen aga öelda, et majanduses toimuva kohta õigete järelduste tegemiseks ja võimalikult objektiivse hinnangu andmiseks on tarvis vaadata suuremat hulka statistilisi näitajaid. Nende hulgas on palju neidki, mis märgivad majanduse elavnemist.

Näiteks olid eelmisel aastal tõusuteel nii jaemüügimaht, tööstustoodang, eksport kui ka mitmed teisedki majanduse võtmenäitajad. Võib öelda, et majandus taastub, aga teeb seda meil küllaltki vaevaliselt. Keskmise palga ostujõud ehk hinnatõusu arvesse võttev brutopalk on küll kerkinud, ent jõudis eelmise aasta lõpuks samale tasemele, kus see oli enne energiakriisi ja elukalliduse järsku tõusu ehk 2021. aasta mais.

Jätkuvalt kiire hinnakasv ja selle mõju inimeste ostujõule teevad endiselt muret. Kui möödunud aastal aeglustus elukalliduse tõus ligi 3,5 protsendile, siis selleks aastaks ootame Eestis 5–6 protsendi suurust hinnatõusu. Sellest umbes kolmandik tuleb maksutõusudest. Ülejäänud on suuresti seotud palgakulude kasvuga ja toidu kallinemisega, sest maailmaturul on toormete hinnad kerkinud.

Kuna oodatav keskmise palga tõus ületab tarbijakorvi hinnatõusu vaid väga napilt ja tulumaksumäär selle aasta alguses tõusis, siis inimeste reaalsissetulek tänavu ei kasva. Seda on oodata alles tuleval aastal, kui maksuvaba tulu kasutamise võimalus laieneb kõigile maksumaksjatele ja hinnatõusutempo aeglustub.

Hea on see, et nii euroalal kui ka Eestis on tööturg väga hästi vastu pidanud, isegi kui majanduses on valitsenud keerulised ajad. Tööpuudus on Eestis küll kasvanud, kuid vähem kui sellise ulatusega majanduslanguses tavapärane oleks.

Ettevõtted on paremate aegade lootuses eelistanud töötajaid palgal hoida ja mitte koondada, kuna uue töötaja leidmine võib osutuda kulukaks ja olla ka keeruline kuna oskustööjõudu Eestis napib. Selle asemel on ettevõtted järele andnud oma kasumiootustes ja koos sellega kasvas tööjõukulude osakaal läinud aastal kasumite suhtes rekordkõrgele.

Asjaolu, et Eesti inimestel on töökohad alles ja sissetulekud eurodes mõõdetuna kasvanud, on aidanud neil finantskohustustega hakkama saada. Seda hoolimata majanduskeskkonna nõrkusest ja vahepeal varasemate aastatega võrreldes märksa kõrgematest intressimääradest.

Ettevõtete vastupanuvõimet aitasid tugevdada puhvrid, mida majanduslangusele eelnenud aastatel koguda sai. Nii on probleemlaenude osakaal pankades küll mõnevõrra suurenenud, kuid tegelikult ikka veel väike.

Eesti Pangas hindasime, et senised meetmed finantssektori stabiilsuse tagamiseks on praeguses majanduskeskkonnas asjakohased. Riskid on aga kasvanud.

2024. aasta lõpus ületas kodumaisest finantssektorist ja välismaalt majapidamiste ja ettevõtete laenatud summade kasv pikaajalist nominaalset SKP kasvu ning 2025. aastal on see kasv veelgi kiirenenud. Seega peame põhjendatuks hoida vastutsüklilise kapitalipuhvri määr 1,5 protsendi tasemel selleks, et vähendada kiirest laenukasvust tulenevaid riske pangandussektorile.

Eestis on laenukasv aastavõrdluses euroala üks kiiremaid, ulatudes pea kümne protsendini, samal ajal kui euroala keskmine vastav näitaja on alla kolme protsendi. Peame arvestama, et kui geopoliitilised pinged viivad majanduse uuesti langusesse, siis võib kasvada ka probleemlaenude hulk. Sellistes oludes on vaja säilitada pankade praegune suurem kapitalivaru, ehkki omavahendeid oodatust rängemate laenukahjumite katteks on neil piisavalt.

Lisaks võivad geopoliitilised pinged takistada panku, mis tahavad rahvusvahelistelt raha- ja kapitaliturgudelt kapitali kaasata ja piirata nõnda laenupakkumist.

Suurima osa pangandussektori kohustustest moodustavad kohalikud hoiused, aga viimastel aastatel on siiski märgatavalt kasvanud ka muude rahastusallikate osakaal. Kuigi agressiivse Venemaa lähedus on Eesti ja siinse piirkonna riske välisinvestorite silmis tõenäoliselt suurendanud ja rahvusvahelised finantsturud on olnud heitlikud, on Eesti pangad suutnud oma võlakirjaemissioone edukalt korraldada.

Olulise teemana nii Euroopa-üleselt kui ka Eestis on tõusetunud vajadus hinnata, et erinevad regulatsioonid ettevõtlust, sh ettevõtlust finantssektoris põhjendamatult ei takistaks. Vastava kõrgetasemelise töörühma töös osalen isiklikult Euroopa Keskpangas, aga oleme ka praegu hindamas Eesti pankade ja teiste finantsettevõtete poolt esitatud ettepanekuid näiteks aruandluse lihtsustamiseks.

Kriisikindlusest

Kolmanda suurema teemana tõin alguses välja kriisikindluse, millega tegeleme kogu Eesti Panga organisatsioonis läbivalt.

Lisaks keskpanga enda tegevuste kriisikindlusele puudutab kriisivalmiduse teema eelkõige kahe elutähtsa teenuse – sularaharingluse ja makseteenuste – toimimisele kaasaaitamist.

Sel kevadel Hispaanias ja Portugalis aset leidnud väga ulatusliku elektrikatkestuse ajal sai toitu ja muud osta vaid sularaha eest. See tuletas meile kõigile ilmekalt meelde, kui vajalik on hädaolukordades füüsilise sularaha olemasolu. Teisisõnu: digitaalsed maksed on mugavad, kuid peame valmis olema ka selleks, et need ei toimi.

Aasta jooksul tegime Eesti Pangas mitu talitluspidevuse testi ja korraldasime õppuseid koos teiste asutuste, pankade ja teiste ettevõtetega, et harjutada kriisiolukorras koostööd ja vastutuse jagamist. Toetasime sularaharingluse teenuse osutajaid riskianalüüside ja toimepidevuse plaanide koostamisel.

Kriisiõppusi ja toimepidevuse teste teeme igal aastal, et Eesti oleks sularaharingluse tõrgeteks või maksete katkemiseks võimalikult hästi valmis. Kevadel tegime näiteks suurema kriisiharjutuse koos pankadega ja võtsime luubi alla koostöö omavalitsustega.

Maksesüsteemide puhul uuendasime läinud aastal elutähtsat teenust osutavate pankade ehk Swedbanki, SEB, Luminori, LHV ja Coop Panga toimekindluse nõudeid, et kindlustada maksete jätkumine veelgi karmimate olude ja ohtude realiseerumisel. Koostöös kommertspankadega töötame välja varulahendusi, nagu näiteks võrguühenduseta kaardimaksed, mis on mõeldud toimimiseks eelkõige kriisipoodides, -tanklates ja apteekides. Need võimaldaksid teha eluliselt vajalikke oste ka siis, kui panga infosüsteemid ei toimi, kui sideühendust ei ole või kui kaardiskeemid tõrguvad.

Eesti Panga eestvedamisel käivitasime arutelud, et leida toimekindlust tagavad varulahendused ka Euroopa Liidu tasandil. Siinkohal sobib nimetada Euroopa Keskpangas jätkuvaid ettevalmistusi euro käibele toomiseks ka digitaalsel kujul.

Digieuro üks omadusi on samuti digitaalsete maksete võimaldamine ilma internetiühenduseta. Seegi suurendaks edaspidi nii Euroopa maksesüsteemide autonoomiat kui ka kriisikindlust. Digieuro projektiga jätkame praegu ettevalmistusfaasis, vajalik õiguslik baas on arutlusel Euroopa Parlamendis ja nõukogus menetluses.

Lisaks oleme harjutanud, kuidas toime tulla finantskriisidega. Sellise kriisi tõenäosus Eestis on väike, kuid selle mõju finantssüsteemile ja majandusele oleks ränk. Seetõttu toimus Põhjamaade ja Baltimaade koostöös läinud aastal juba kolmas kriisiharjutus, millesse olid kaasatud ka Euroopa Liidu tasandi järelevalve- ja kriisilahendusasutused. Selliste harjutuste puhul on peale kriisiolukordade läbimängimise oluline kaardistada ka võimalikke kitsaskohti ja nende kõrvaldamise võimalusi.

Riigi kasvanud kulud eeldavad suuremat tulubaasi

Nüüd Eesti Panga põhiseaduslikust rollist valitsuse majanduspoliitilise nõustajana. Lisaks tavapärastele regulaarsetele kohtumistele valitsuse liikmete, vabariigi presidendi ja riigikogu fraktsioonidega tahan tõsta esile Eesti Panga ekspertide panust 2023. aastal riigikogu majanduskomisjoni juurde loodud konkurentsivõime ekspertkogu töös. Selle töö tulemusel valmis mullu esimene konkurentsivõime raport, mille järeldusi käsitleti riigikogu suures saalis olulise riikliku tähtsusega küsimusena.

Riigirahanduse vallas on meie sõnum alati, et korras riigirahandus on majanduskasvu kindel nurgakivi. Korras riigirahandus tähendab enamat kui ühekordsetel või ajutistel põhjustel plaanitust madalamat eelarvepuudujääki, nagu juhtus möödunud aastal ja nagu suure tõenäosusega juhtub ka sel aastal. See hõlmab pikaajalist plaani riigi vajaduste ja võimaluste kohta, toetub jätkusuutlikele eelarvereeglitele ning annab kindlustunde nii kohalikele ettevõtjatele kui ka välisinvestoritele.

Vabastusklausel Euroopa eelarvereeglitest, mille järgi võib eelarvepuudujääk ulatuda 4,5 protsendini SKP-st, annab riikidele – sh Eestile – võimaluse tugevdada riigi kaitsevõimet. Kuid sellel on kaks piirangut: puudujäägi suurenemine peab olema ajutine ja sihtotstarbeline. Kiusatus kasutada lisandunud eelarveruumi maksimaalselt ära, sealhulgas muude eesmärkide täitmiseks, võib pikemas perspektiivis ohustada riigirahanduse jätkusuutlikkust. Riigi püsivalt kasvanud kulud eeldavad ka suuremat tulubaasi.

2024. aasta alguses analüüsis Eesti Pank pankadevahelist konkurentsi Eesti laenuturul ning leidis, et väikesel turul on kontsentratsioon suurem ja konkurents üldiselt nõrgem kui enamikus teistes Euroopa riikides.

Tegime koos finantsinspektsiooniga mitu ettepanekut, mis teeksid eluasemelaenu üleviimise ühest pangast teise lihtsamaks ja soodsamaks. Tegime ettepaneku kaotada notariaalse kinnituse nõue juhul, kui hüpoteegi tingimused lepingu teise panka viimisest ei muutu ning ettepanku loobuda nõudest esitada laenu refinantseerimisel alati uus tagatise hindamisakt.

Samuti võidaksid kliendid sellest, kui pankadel kaoks võimalus nõuda kolme kuu intressi, kui klient tahab laenulepingu enne tähtaega lõpetada. Kuigi seadusemuudatusteni 2024. aastal ei jõutud, on valitsus nüüdseks neist ettepanekutest juba mitu töösse võtnud. Saan ka öelda, et konkurents eluasemeturul viimase aasta jooksul on juba paranenud ja eluasemelaenude marginaalid alanenud. See ei tähenda, et meie ettepanekud oleksid oma asjakohasuse kaotanud.

Koostöös rahandusministeeriumiga valmistas Eesti Pank ette eelnõu väikeste sentide ümardamisreegli kehtestamiseks, mille riigikogu läinud aastal heaks kiitis ja mis sellel aastal jõustus. Senine kogemus näitab, et muudatus läks sujuvalt. Kandev roll oli selles Eesti kaupmeestel, kes tegid ära sisulise töö ümardamisreegli toimimiseks poekassades. Tänan siinkohal Kaupmeeste Liitu suurepärase ja kaasamõtleva koostöö eest. Eesti Pangal ei ole tänu sellele enam vaja juurde toota tonnide viisi 1- ja 2-sendiseid, mida maksmisel ei kasutatud ja mis vaid keskkonda koormasid.

Oleme jätkanud ka koostööd Omnivaga, mis võimaldab inimestel münte suuremateks rahatähtedeks vahetada. Kõige sellega on müntide taasringlus märkimisväärselt paranenud. Väljastasime mullu käibemünte 30 protsendi vähem kui eelneval aastal, samal ajal tuli münte ringlusest tagasi 64 protsenti rohkem. Inimesed tõid 1- ja 2-sendiseid münte tagasi nii palju, et saime selle aasta alguses teha Läti keskpangaga vahetuskaupa: meie saatsime neile 1- ja 2-sendiseid ning vastu saime 2-euroseid. See on väga hea näide mitme partneri edukast koostööst.

Statistika valdkonnast tooksin esile tihenenud koostöö statistikaametiga, et teenindada Eesti Panga prognoosi- ja majandusanalüüsimudeleid. Eesti Panga analüütikutele on nüüd kättesaadavaks tehtud mitu pseudonüümitud mikroandmetega registrit ja andmebaasi, mis peaksid aitama majanduses toimuvat paremini mõista. Ja ühtlasi meie analüüse ja poliitikasoovitusi täpsemaks teha. Kasutame mikroandmeid näiteks tööturu analüüsimisel, majandusuuringutes ning ettevõtete tootlikkuse ja konkurentsivõimega seotud teemades.

Uute analüüsimeetodite välja töötamine aitab paremini mõista ka kliimamuutuste mõju hinna- ja majanduskasvule. Koos EKP ja teiste Euroopa keskpankadega hindame kliimariskide ja rohepöörde eesmärkide mõju finantssektorile, mullu analüüsisime pankade ettevõtete laenuportfellide süsinikuintensiivsust. Kliimaeesmärke järgime ka Eesti Panga investeerimisportfellis ja püüame organisatsioonina vähendada oma tegevuse süsinikujalajälge.

Rahvusvahelisest koostööst väärib ära märkimist Eesti esindamine Rahvusvahelises Valuutafondis. Mitu aastat on aktuaalne olnud IMF-i kvoodimahu suurendamine, mis on vajalik IMF-i laenuvõimekuse säilitamiseks. Riigikogu on Eesti kvoodi suurendamise heaks kiitnud, kuid kuna riiklikud protsessid pole lõpule jõudnud sugugi kõigis liikmesriikides, siis läinud aastal pikendas Eesti Pank IMF-iga sõlmitud kahepoolset laenulepingut veel 2027. aastani.

Läinud aastat kokku võttes saan öelda, et Eesti Panga kasumlikkus on taastunud ja see võimaldab jätkata tavaga, kus neljandik keskpanga eelmise aasta kasumist läheb riigieelarvesse. Jätkuvalt oleme proovinud keskpanga tegevust korraldada igas mõttes võimalikult tõhusalt ja säästlikult, mh jagades tugiteenuseid meiega samas kvartalis asuva finantsinspektsiooniga ja hoolitsedes selles eest, et me oma tegevuses teineteist ei dubleeri.

Sel aastal õnnestus meil lõpuks müüa ka Maardu mõis, mida keskpank oma põhitegevuseks ei vaja, kuid mille müük aastaid aega võttis. Keskpanga kasum oli mullu 74 miljonit eurot. Eesti Panga nõukogu otsustas, et riigieelarvesse eraldame sellest veerandi ehk 18,5 miljonit eurot. Alates 1992. aastast on Eesti Pank eraldanud oma kasumist riigieelarvesse 192 miljonit eurot.

Teisalt jätkame Eesti Panga kapitalipuhvrite tugevdamist, et need oleksid keskpanga ülesannete täitmiseks piisavad. Pikas plaanis soovime saavutada euroala keskpankade keskmise taseme, mis 2024. aasta lõpu seisuga tähendab vajadust kapitalipuhvrite taset 715 miljonilt eurolt veel mitmekordselt suurendada.

Majanduse elavnemisest

Lühidalt veel sellest, mida oodata majandusest. Paraku ei saa me loota, et majandus elavneb sama hoogsalt nagu pärast varasemaid langusepisoode. Osa selgitusest on see, et oleme aastatega riigina saanud jõukamaks ning sellelt tasemelt edasi liikumine on kasvumäära mõttes juba keerulisem kui varasematel aastatel.

Olgugi et intressimäärad on märkimisväärselt alanenud ning et sellest on abi nii eraisikutele kui ka ettevõtetele, püsib ebakindlus tuleviku suhtes suur. See soosib raha pigem igaks juhuks kõrvale panemist kui kulutamist või investeerimist. Jätkuvalt pole selgust, milliseks kujunevad üleilmsed kaubandussuhted, ehkki Euroopa Liidu ja USA vahelise kaubanduse reeglite osas on pilt suvega mõnevõrra selginenud.

Eesti Pank korraldas kevadel kaubanduspiirangute teemal ka avaliku seminari, kus rääkisid ettevõtjad ja asjatundjad. Kõlama jäi seisukoht, et endine olukord pigem ei naase ja muutunud tingimustega tuleb kohaneda. See seab veelgi olulisemale kohale Eesti konkurentsivõime sõlmkohad ja suutlikkuse osaleda muutunud väärtusahelates.

Oluline on tegeleda siinse ettevõtluskeskkonnaga ning muu hulgas kõrvaldada kitsaskohad, mis takistavad ettevõtete arengut ja kasvu. Samuti on olulised jõupingutused Euroopa Liidu tasandil, peaksime senisest paremini ära kasutama oma suure ühisturu potentsiaali ning arendama lisaks välja ühise kapitalituru, et rahastada Euroopa arengu- ja kaitsevajadusi.

Eesti Pank loodab neis teemades nõu ja jõuga kaasa rääkida, kuid meie põhiülesandeks jääb ikka hinnastabiilsuse tagamine.

Kommentaar põhineb Madis Mülleri riigikogus peetud Eesti Panga 2024. aasta aruande ettekandel.