"Neljandat aastat näeme, et kevadel lubab rahandusministeeriumi prognoos majanduskasvu ja sügisel võetakse seda ootust taas alla," ütles Raudsepp Eesti majanduse laiemast pildist rääkides.

"Valitseb teadmatus, kuhu seakatkust tulenev kriis areneb. Tegu on suurte kuludega, kaotame ka aega. Kui katk mööda saab, siis normaalsusesse tagasitulek võtab aega, kõiki lepingulisi suhteid ja tegevusi on raske taastada," märkis Raudsepp lihatootmisest rääkides.

Eesti toiduainete tootmine on Raudsepa sõnul kobarkriisis. See on majandus- ja maksukeskkonnast tulenev kriis, kus inflatsioon ja maksutõusud on vähendanud tarbijate ostuvõimet. "Toidu müük ja tootmismahud on vähenenud juba 2022. aastast saadik, ütles ta. "Teisalt ilmastikust tingitud eriolukord ja sigade katk."

Näeme töökohtade vähenemist ja mõju kogu majandusele, tõdes Raudsepp.

Põllumajanduse toetused, kui nad valitsuse poolt otsustatakse, saavad mõjuma omamoodi investeeringutena, lisas ta.

Hinnatõus on kobarkriisi oluline osa

"Hind paneb asjad paika ja see ongi üks kriisi koostisosa. Eesti tootjate kaubad langevad nüüd kaupluste sortimendist välja kiirendatud tempos. Pärast suve on see protsess kiirenenud koos tarbijate ostujõu murdepunkti saabumisega," ütles Raudsepp.

23 protsenti peredest ütleb Raudsepa sõnul nüüd, et igakuine sissetulek ei kata ära kasvanud kulutusi. 2024. aastal samal ajal oli see näitaja samas uuringus 15 protsenti, aasta lõpuks jõuame veerandini, lisas ta.

"Eesti negatiivne kaubandusbilanss kasvab kiiresti ja toit on imporditavate kaupade eesotsas," märkis Raudsepp. "Elektrit ostame ka suures mahus sisse, kust me raha võtame, et seda kõike osta, kui me midagi ise ei tooda?"

Toidukaupade käibemaksumäära vähendamise arutelu on Raudsepa hinnangul läinud sinna kraavi, et "kes selle raha siis endale saab?". Eesmärk on saavutada siiski tarbimise taas kasvama saamine, lisas ta.

"Maksutulu on riigil parem koguda kasvavast majandusest, mitte hääbuvast majandusest seda järjest rohkem maksustades," ütles Raudsepp.