"Mina isiklikult julgeks küll valitsusele soovitada, et vaadake – 100 000 inimest on kirjutanud alla sellele, et toiduainete käibemaks võiks olla väiksem. Mina isiklikult ei ole kindel, et see käibemaksu vähendamine kõik lõpptarbija hindadesse jõuab, aga ega me ei saagi seda ju teistmoodi selgeks. Minu arvates võiks valitsus täiesti otsustadagi, et näiteks aastaks või kaheks toiduainete käibemaksu vähendatakse nominaalmääralt näiteks viie protsendi võrra," ütles Luman.

"Ja siis me saame selle statistilise pildi ette. Siis me näeme, kuidas kaupmehed, tootjad, tarbijad hakkavad selle uue määra juures käituma. Et kas ta vähendab toiduainete hinda lähedaselt selle alanemismääraga või ta ei vähenda," lisas ta.

Luman rääkis, et kuna eestlased säästavad raha väga vähe, läheb see raha, mis tulumaksu tõusu ärajäämisest inimestele kätte jääb, sisuliselt kohe sisetarbimisse tagasi. "See teoreetiline justkui vähemlaekumine madalama määraga riigieelarvele saab osaliselt vähemalt kompenseeritud suurema käibemaksu laekumisega," sõnas Luman.

Luman tõdes, et plaanitav tulumaksu tõusu ärajätmine on hea ja et piltlikult öeldes on Eesti end maksustanud vaeseks. "De facto küll, jah. Nii on. See isegi mitte ei ole hea, vaid see oleks minu hinnangul suisa tark otsus," lausus Luman.

Samas nentis ta, et riigi juhtimises ja kulude ümber korraldamises ei ole suuri pingutusi näha. "Siin on ikka väga suur ümberkorraldamiste võimalus olemas," sõnas ta.

Lumani sõnul ei ole palgakasvust mingit abi, kui näiteks hinnad kasvavad sellest veel kiiremini. "Päeva lõpuks peab ju ettevõtja selle hinnatõusu suunama ikkagi oma toodete lõpptarbijatele. Ja kas lõpptarbijad on võimelised kogu seda hinnatõusu vastu võtma, see on iseküsimus," ütles Luman.

"Juhul kui nad ei ole võimelised seda vastu võtma, siis ei saa ju ettevõtja seda hinda tõsta. Siis ettevõtte kasumlikkus langeb, kuni ühel hetkel ta peab hakkama neid samu töötajaid ju koondama," lausus ta.