Riigikantselei juures tegutsev efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda on saanud üle 600 ettepaneku ettevõtetelt, ühendustelt, liitudelt, ülikoolidelt ja ka eraisikutelt. Neist suure osa on nõukoda tööandjate keskliidu tegevjuhi Hando Sutteri sõnul läbi töötanud. Valitsusele tehtud ettepanekutest on 84 protsenti läbi läinud. Reaalselt jõustunud on aga 14 ettepanekut.

"Me kevadel ju alles alustasime ja vahepeal olnud suvi, kus riigikogu ei tööta, nad seisavad riigikogu taga. Kui riigikogu nad näiteks aasta lõpuks vastu võtab, siis me tõesti võime tõdeda, et sellest kõigest on olnud kasu," rääkis Sutter.

Praegu on tal usku nõukoja toimimisse. Senine töö on olnud sisuline, nii nõukoja liikmed kui ka kaastöö tegijad on Sutteri sõnul palju panustanud. Kaasa mõtlevad ka ametnikud ja vastuseisu pole nad kohanud.

IT-ettevõtja Taavi Kotka on nõukoja tegevuse suhtes optimistlik, ent tõdeb, et asjaajamise tempo valmistab pettumust.

"Me peame aru saama, et igasugune muudatus, näiteks seadusemuudatus, võtab päris pika aja: see käib valitsusest läbi, siis läheb riigikokku, kus on esimene lugemine, teine lugemine, kolmas lugemine. Ehk siis see protsess on harva kiirem kui kuus kuud," kirjeldas Kotka. Ta meenutas, et on isegi neli aastat avalikus sektoris töötanud ja teab, mis masinavärk muudatuste elluviimise taga toimub, ent ikkagi tahaks ta näha neid muutusi kiiremini juhtumas.

"Meil on mõningad seadusepügalad, eeskirjad, korrad ajale jalgu jäänud ja neid võiks tõesti kiiremini muuta. Palju rohkem on kasu Eesti majandusele sellest, kui ka ametnikud mõtlevad selles võtmes, et kas see konkreetne tingimus, see piirang, see nõue, mis ma siia panen, kas see ikkagi kokkuvõttes on nii väga vajalik, kas see aitab majandusele kaasa, kas aitab ettevõtluse kaasa? Või see pigem pärsib, lisab aruandluskoormust ja nii edasi," kõneles Kotka.

Kaubandus-tööstuskoja juht Toomas Luman kõnealusesse nõukotta ei kuulu, aga tunnustab nende tegevust. Küll aga leiab ta, et selline asjaajamise viis on majanduskasvu silmas pidades liialt aeglane.

"See on kõige aeglasem ja kõige ebaefektiivsem tee eesmärgi saavutamiseks. Võib-olla see on ka põhjus, miks poliitikud selle valisid. Kiirem oleks järsk koondamine – 1. jaanuarist 20 protsenti töökohti ära koondada poliitikakujundamise aparaadis, ma mõtlen ministeeriume, keskasutusi ja nii edasi," ütles Luman. Tema sõnul puudutab see ka kohalikke omavalitsusi bürokraatiat, sest näiteks planeeringud ja palju muud on kohaliku omavalitsuse bürokraatia.

Hando Sutter ei ole päri nii-öelda joonlauaga kärpimisega, samas tõdes ta, et planeeritud bürokraatia vähendamistega kaob ka riigiaparaadis ametikohti.

"Me tahame olla natuke sisulisemad. Kui me ütleme, et tõmbame igalt poolt 20 protsenti, siis see võib-olla ei ole väga tark. Bürokraatia vähendamine ju ilmtingimata toob kaasa ka riigiaparaadi vähenemise, sest kui sul on nõmedat regulatsiooni, siis keegi ju peab kontrollima selle regulatsiooni täitmist, ja see on omakorda bürokraatia. Nii et kui me teeme selle riigi lihtsamaks, toimimise automaatsemaks, siis kindlasti on võimalik ka kulusid vähendada."