Metsast räägitakse sageli nii, nagu oleks kogu küsimus ühes numbris: mitu tihumeetrit raiutakse. Number on lihtsasti hoomatav, aga eraldiseisvana ütleb vähe. See ei ütle midagi selle kohta, mis saab puidust pärast raiet. Kas sellest saab maja, mis seob süsinikku sada aastat, või pellet, mis põleb ära ühe õhtuga? Üks tihumeeter võib olla kas lühike põletus või pikaajaline panus kliimamuutuste leevendamiseks.

Metsanduses ei ole lihtsaid ja kiireid lahendusi ega ühte "õiget" numbrit. Tark metsakasutus tähendab alati tasakaalu otsimist looduskaitse, majanduse ja ühiskondlike ootuste vahel. Just seetõttu tuleb vaadata raiemahust kaugemale.

Raiest tähtsam on tark väärindamine

Mets on ökosüsteem, elurikkuse ja pärimuse kandja, süsiniku siduja, puhke- ja toidupaik ning taastuv toormebaas. Need rollid ei välista üksteist, hästi majandatud mets kannab neid väärtusi samaaegselt.

Enne raiumist tuleb metsa kasvatada, tuleb valida mullale sobiv puuliik, istutada ja hooldada. Jämedamast metsamaterjalist saab teha kvaliteetsemaid ja kauem kestvaid tooteid, jämedam lamapuit omab ka kõrgemat ökoloogilist väärtust. Seepärast on metsakasvatuse üks eesmärk jämedama puidu kasvatamine.

Metsa raiumisel on alati eesmärk, igal tihumeetril on juba enne raiet oma siht. Ükski metsaomanik ei raiu teadmata, kas keegi raiutud materjali ära ka ostab ja ka ükski tootja ei osta puitu niisama, vaid ikka konkreetse toote tegemiseks. Statistika järgi on raiemaht viimastel aastatel püsinud umbes 11 miljoni tihumeetri juures. Raiemahu number iseenesest ei ütle veel midagi metsa seisundi kohta. Määrav on see, kus, kuidas ja milleks puitu kasutatakse.

Iga puu annab raiumisel korraga mitut sortimenti palgist kuni madalama kvaliteediga materjalini, mida sageli kasutatakse kütteks. Just siin peitubki kasutamata võimalus. Puidu väärindamise tehnoloogiad arenevad kiiresti, paberipuidust on võimalik toota kosmeetikatööstuse tooraineid, uusi komposiitmaterjale ja muid kõrgema lisandväärtusega lahendusi. Eesti puidusektoris kasutatakse palki juba praegu valdavalt ehituses, mis pikendab puidu eluiga ja suurendab selle kliimapositiivset mõju, sidudes süsinikku pikaajaliselt ning asendades ehituses süsinikumahukaid fossiilseid materjale.

Kliimaministeerium on koos ülikoolidega kaardistanud tehnoloogiad, mis võimaldavad puidu kõrgemat väärindamist, ning töötab koostöös huvirühmadega kliimakindla majanduse seaduse metsanduse teekaardi kallal. Selle eesmärk on tuua välja tegelikud kitsaskohad ja kriitilised sammud lähiaastateks.

Eesti metsade tervis on hea

Arutelus kipub kaduma oluline tõsiasi, et Eesti metsade seisund on hea. Viimase kahekümne aastaga on kaitstavate metsade osakaal kasvanud ligikaudu viielt protsendilt 30 protsendini ning kõik uued kaitsealad on tulnud majandusmetsade arvelt. See tähendab, et meie majandusmetsad on olnud piisavalt elurikkad ja heas ökoloogilises seisundis, et väärisid kaitse alla võtmist.

Eesti metsasus on viimase sajandiga tõusnud umbes 20 protsendilt enam kui 50 protsendini. Arvestades meie riigi väikest pindala on enamik metsi mingil moel kasutust näinud. Hiljutine Euroopa Liidu loodusdirektiivi aruanne näitas, et kolme eri tüüpi metsaelupaikade seisund on paranenud: laialehiste lammimetsade, vanade loodusmetsade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade oma. See on faktipõhine kinnitus, et metsade senine kasutus ja kaitse on olnud tasakaalus ja me paistame sellega paljude Euroopa riikide seas silma.

Nüüd liigume selgema eristuse suunas. Ligikaudu 30 protsenti metsadest on kaitse all ja umbes 70 protsenti majandusmetsad. Nii nagu kaitstavates metsades tohib teatud tingimustel metsa raiuda, ei ole ka majandusmets piiranguteta ala ja metsaseaduse kõrval reguleerivad seda näiteks looduskaitse-, muinsuskaitse- ja ehitusseadus.

Riik on enam kui 30 aastat panustanud metsaomanike nõustamisse ja ühistegevuse arendamisse. Kui seni ei ole metsaomanikud metsi massiliselt raiunud ja metsade elurikkus on paranenud, siis ei ole alust arvata, et selgem raamistik tooks kaasa järsu muutuse. Pigem loob see kindluse ja etteaimatavuse, mida vajavad nii looduskaitse, metsaomanikud kui ka puidul põhinev majandus.