Uus seadus võimaldaks looduskaitsjate sõnul ka kaitse all olevaid metsi raiuda
Valitsuses arutatav seaduse rakendumisel saaks metsakaitsjate sõnul ka kaitse all olevaid metsi piirangute alt välja arvata. Minister Suti ja metsandusettevõtjate sõnul on aga metsa juurdekasv aastaid raiemahtusid ületanud.
Valitsuses arutatav seadus määraks 70 protsenti Eesti metsadest majandusmetsadeks ja 30 protsenti piirangutega kaitstavateks metsadeks.
Eestimaa Looduse Fondi metsaeksperdi Eliisa Passi sõnul on küsimus selles, kas majandusmetsa osakaal praegusel kujul fikseeritakse.
"See tähendab seda, et meie metsade seisund jätkab halvenemist. Meie metsa tagavara on vähenenud viimastel aastakümnetel, lagedatel alade osakaal kogu aeg kasvab, metsa elustik on halvenemas ning kui see seadus praegusel kujul vastu võetakse, siis see põlistab need trendid," ütles Pass.
Energeetika- ja keskkonnaministri Andres Suti sõnul kinnistatakse nende määradega tegelik olukord metsanduses.
"Looduskaitse 30 protsenti sellega me oleme eespool Põhjamaadest, mille üle minu meelest on meil ainult põhjust uhkust tunda. Ja teistpidi, kui jääb 70 protsenti majandusmetsana, siis see annab selguse nii metsaomanikele kui ka metsasektoritele," ütles Sutt.
Metsaomanikele tagab Foreko metsanduskontserni juhatuse liikme Marti Piirimäe sõnul kindel määr investeerimiskindluse.
"Kui me vaatame ikkagi ajas tagasi näiteks aastasse 2000, siis rangelt kaitstavaid metsasid oli alla 10 protsendi. Tänaseks see protsent on kasvanud 20 protsendi juurde ja täna metsandussektori seisukoht on, et kas me oleme jõudnud siis sellisesse kohta, kus me tahame selle koha fikseerida," ütles Piirimäe
Passi sõnul ei lahenda seadus ka üleraiumise probleemi.
"Me oleme ainuke Euroopa riik, kus metsa raiutakse rohkem, kui seda juurde kasvab. Metsa tagavara on viimase 10 aasta jooksul vähenenud majandusmetsas 16 protsenti, kokku umbes seitse protsenti. Seda on väga palju. Umbes kolmandik Eesti metsamaast on praegu kaetud lageda alaga või siis noore osaga," selgitas Pass.
Suti sõnul on olnud aastaid, kus raiemaht ületas juurdekasvu piiri.
"Aga praegu tegelikult raiemahud on suunaga allapoole, ehk me liigume tagasi 10 miljoni tihumeetri suunas," ütles Sutt.
Piirimäe hinnangul selgub keskkonnaameti viimaseid andmeid vaadates, et viimased 20 aastat on metsa juurdekasv jäänud kõrgemaks kui majandusmetsade raiumine.
Toimetaja: Märten Hallismaa
Allikas: "Aktuaalne kaamera"
