Seadus paneb paika etapid, mis tuleks tuumaprogrammi elluviimisel läbida.

"Alates asukoha valikust, ehitusest, käima panemisest, kust tuleb tuumkütus, et kuidas seda transporditakse, kuidas tuumajaam peaks ohutult käituma ja kuni selleni välja, et kuidas siis ka tuumajaama, kui ta eluiga lõppeb, ära likvideerida ja kuidas neid tuumajäätmeid ohutult käidelda," lausus kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming.

Riigikogu peaks seaduse vastu võtma järgmisel aastal, siis alustaks tööd ka tuumaenergeetika regulaator. Selleks võib saada tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet.

"Tal on mitmeid muude valdkondade regulaatorite rolle juba täna. Tal on kogemust suurte ehituslubade väljastamisel ja seetõttu on mõistlik alustaval tuumariigil üles ehitada selline paindlik lähenemine, et me ei hakka kohe täiesti eraldiseisvat asutust looma," sõnas Tooming.

Energeetikaminister Andres Suti sõnul loob seadus tuumajaama rajamise võimaluse. Kuid see oleks Eesti riigile tulu-, mitte pole kuluprojekt.

"Tehnoloogia ja kogemuse arenedes on selge, et järgmine modulaarne tuumajaam on odavam kui eelmine, sest nad on ikkagi mõeldud just nimelt modulaarsetena ehk järgmine jaam ei ole mitte uus, vaid on eelmise koopia, mida siis on edasi arendatud. Aga investeeringutena kindlasti miljardid ja see kõik tuleb Eesti majandusse, kaasa arvatud siis pärast läbi kohapeal elektri tootmise," ütles Sutt.

Riik saab meetmetega tuumajaama rajamist toetada, kuid pole välistatud ka riigi osalus.

"Aga kindlasti ei ole riik juhtinvestor ehk juhtinvestor on ikkagi erasektori ettevõte, kel peab olema nii finantsvõimekus kui ka tuumajaama rajamise kogemus varasemast ajast," lausus Sutt.

Eesti vajab juurde juhitavaid elektritootmise võimsusi ja kõigepealt valmivad hinnatippude alandamiseks mõeldud gaasijaamad.

"Paljud juhitavad võimsused pääsevad vähe turule eelkõige sellepärast, et neil on kütusekulu hästi suur. Tuumajaamal on ainsana juhitavatest elektrijaamadest see eelis, et tal on just vastupidi: tema ehituskulu on hästi suur, aga kütusekulu on väga väike. Kui ta juba valmis on, siis igapäevasele turule pääseb ta väga tihti," sõnas Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.

Kui kõik arenguetapid õnnestuvad, võiks tuumajaam valmida 2035 aasta lõpuks.