Bioloogi haridusega Tiit Marani sõnul puudub praegu kõiki osapooli arvestav arusaam, kuidas metsi jätkusuutlikult kasutada. Ta avaldas lootust, et seekordne arutelu on esimene samm ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseks.

Marani parteikaaslane, sotsiaaldemokraat Riina Sikkut tõdes, et vaja oleks suhtumise muutust.

"Mina olen saanud neid arutelusid siin riigikogu saalis peaaegu kaheksa aastat jälgida ja see lähte-eeldus on justkui see, et puu loomulik olek on puit, aga kui me eeldaks, et puu loomulik olek on mets," rääkis Sikkut.

Tartu Ülikooli säästliku metsanduse teadur Raul Rosenvald ütles, et osa metsaga seotud väärtustest on meil hästi hoitud, aga osa mitte. Selles suhtes, missugune on taastuva ressurssi jätkusuutlik majandamine, on tegelikult kokkulepe olemas.

"Forest Europe'i kontseptsioon, mida Eesti on lubanud järgida, on see, et raiemahud ei ületa majandatavate metsade netojuurdekasvu. Aga kui minna detailidesse, siis Eestis raie ületab viimased seitse aastat netojuurdekasvu ja mis on lahendus? Ma pakun kohe välja, on kaotada küpsusdiameetrid," rääkis Rosenvald.

"See mõjutab eeskätt viljakamaid männikuid, mis praegu raiutakse juba 60-aastaselt, aga männi puhul ei ole mingit probleemi teha seda 90 või 100-aastaselt. Metsakasvatajana ma tean väga hästi, et iga puuligi puhul ei saa lõputult raiet edasi lükata, kuna puidu kvaliteet väheneb, aga eeskätt on vaja otsida võimalusi, kus seda saab teha," rõhutas Tartu Ülikooli teadur.

Ainsa metsatööstuse esindajana arutelul osalenud aktsiaseltsi Thermory ostujuht Robert Reisman tõdes, et teema on väga keeruline ja selleks, et tasakaalu leidmine võimalik oleks, tuleks lisaks loodushariduse edendamisele kaasa aidata ka majanduse ja tööstuse mõistmisele.

Reisman tõi näiteks suhtumise pelletite tootmisse: "Üks mõte, mis kogu aeg kõlama jääb, on see, et me peaksime tootma rohkem kõrge lisandväärtusega tooteid, rohkem mööblit või aknaraame ja tootma vähem pelletit. Mõttena on [see] ju õilis, aga praktikas see ei tööta tegelikult. See algab juba metsast raiejäätmetega, kui sa üritad ümmargusest palgist teha kandilist saematerjali, siis sul tekib saepuru, tekib puiduhake – suhteliselt paratamatu. Pellet on üks [asi], mis on Eestis stereotüüpne negatiivse kuvandiga toode. Ma tahan öelda, et madalamalt lisandväärtust loovad tooted ei ole häbiasi, see ei vaja stigmatiseerimist, see ei ole märk sellest, et meie puidusektor on kuidagi ebaõnnestunud, see on selle loomulik ja asendamatu osa."

Ka Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juht Asko Lõhmus toonitas ühiskondlikku kokkuleppe tähtsust, sest puiduvajadus maailmas aina suureneb.

"Kui me räägime aga sellest, et Eestis on metsandus ekspordile suunatud majandusharu, keegi tahab meie puitu, see ainult süveneb, nad tahavad kõike. Ja see on puhtalt riigi, ühiskonna ja ka võib-olla rahvusvaheline kokkulepe, palju me siis lubame ja millest lähtuvalt?" rääkis Lõhmus.