Ameerika kosmoselaev saadab 400 000 kilomeetri kauguselt koju üliteravaid pilte Kuust ja pähkli-kakaovõi purgist, mis hulbib kaaluta olekus. Samal ajal ei avane Moskva elanikel telefonis normaalselt veebipoed, hiljuti tõrkusid kaardimaksed ning sideühendus pereliikmetega on katkendlik. Kui ei käivitu Netflix, jääb üle vaadata njet-flixi.

Vene võimude aktiivne tegevus internetiteenuste piiramisel on kaugelt sügavam muutus, kui see esmapilgul näib. Olmemurede tekitamine rahvale on üks jama paljude teiste seas, kuid hulga Venemaa elanike jaoks on just kruvide keeramine netis see plärinal tööle hakanud äratuskell, et riigis on miski väga valesti.

Siiani võis tavakodanik soovi korral Ukraina sõja asjus silmad kinni pigistada ja teeselda, et see minusse ei puutu. Mõnigi – sealhulgas just nooremast põlvkonnast – põgenes ebameeldiva reaalsuse eest omaenda maailma, mis eksisteeris ülemaailmse võrgu nurkades-soppides.

Suu ümber nutuvõru

Kui nüüd nett enam ei toimi, on tagajärjeks väga valus silmade avanemine. Ühismeedias näebki klippe, kuidas mõni Vene netikasutaja end rohke ja ropu sõimuga välja elab, sest harjunud veebilingid ei mõika, tiktokid ei tule enam normaalselt lahti ja reaktsiooniks kõlab pidurdamatu nutt ja hala. Veebipiirangud löövad vahetult ka naabrite majandust, näiteks on mõnel väikeettevõtjal aastatega sissetöötatud sotsmeedia turunduskanalid, mille nüüdses seisus võib unustada. Nagu ilmselt suure osa käibestki.

Rahulolematus sugeneb isegi neis Vene ühiskonna kihtides, mida võib pidada Kremlile ja Vene suurriiklikule ambitsioonile jäägitult lojaalseks. Kui 3. aprilli hommikul lakkasid üle Venemaa järsku töötamast kaardimaksed ja ATMid, siis duumasaadik Mihhail Deljagin kirjutas oma Telegrami kontol, et uuris olukorda tuttavalt Moskva kaupmehelt: "Inimesed ei saa midagi osta. /-/ Umbes kümmet protsenti suutsime veenda maksma sularahas. Rohkemgi oleks nõus olnud, aga neil pole sularaha kaasas. Saatsime inimesi pangaautomaadi juurde, aga ka sealt ei saanud nad raha välja võtta."

Ja päev hiljem sama Deljagin: "Ei, see ei ole vaenlase õhurünnak ega väliste tegijate või pahatahtlike välismaiste häkkerite rünnak. See on meie oma Roskomnadzor..."

Suund intraneti poole

Runeti avarustes õilmitsevad nüüd teravmeelsed diskussioonid selle üle, mida riik ja selle veebisunni aparaat Roskomnadzor saaks lähemal ajal veel ära keelata. Näiteks välismaiste internetiteenuste eest tasumine, trahvid keelatud rakenduste paigaldamise eest, keeld hoida andmeid välismaistes pilveteenustes. Või veel midagi rängemat?

Sõdiv naaberriik liigub hooga selle poole, et ühendus ülemaailmse sidevõrguga jääb vaid valitute privileegiks. Tavainimene peab leppima "valgesse nimekirja" pandud teenustega, mida saab kasutada riigi poolt kontrollitud monopoolses sõnumirakenduses. Intranet, mitte enam internet. Praegu on veel mingis osas võimalik tõketest mööda minna, kui kasutada VPN-i teenuseid. Seni ei ole nende kasutamine selgesõnaliselt keelatud, kuid tumedad pilved on juba tõusnud.

Näiteks Vene majandusuudiste portaal rbc.ru pidi avaldama Venemaa siseministeeriumi ümberlükkava teate kõlaka asjus, et politsei hakkab inimeste telefone kontrollima ning uurima, ega ei ole paigaldatud alternatiivseid sõnumirakendusi ja VPN-i teenuseid. Seadusega on muide juba mullusest keelatud kõigi VPN-i teenuste reklaam ja selle eest on ette nähtud trahvid.

1. aprillist sel aastal peaks Venemaal ka Telegrami sõnumirakenduse kasutamine olema blokeeritud, ent reaalsus on esialgu see, et paljud sealsed tuntud blogijad jätkavad Telegramis postituste avaldamist. Osa neist asub välismaal, teised ilmselt pruugivad VPN-i või on midagi muud välja nuputanud.

Nõukogude inimene oli ju olmelistel teemadel alati väga leidlik ja on seda ka praegu Venemaal. Kui ei saa sugulastega ühendust Whatsappi või Telegrami abil, saab hädapärast sidet pidada veebipoe kaubaühiku kommentaarides, Google-i arvutustabelite lahtreis, isegi lemmiklooma automaattoitja jälgimise rakenduses. Võib-olla on need esialgu kurioosumid või meemid, aga laiade masside tarbeks leitakse kaasajal ka mõni lihtsam nipp.

Igatahes on nüüdsel ajal Venemaale sõitjatel kasulik meelde tuletada, mis asi oli lauatelefon ja kuidas sellel ketta abil numbri valimine käis. Varsti ei pruugigi enam suurt muud tahta olla.