Moskva kesklinnas on katkestused kestnud alates 5. märtsist. Vene internetijärelevalve Roskomnadzor seirekeskuse andmetel on mobiilse interneti keskmine päevane liiklus langenud eelmise kuuga võrreldes umbes 20 protsenti. Kohaliku meedia teatel on hüppeliselt kasvanud raadiosaatjate, piiparite ja lauatelefonide müük.

Sidekatkestused tähistavad uut etappi Kremli võitluses internetivabaduse vastu. 

Kreml püüab lahutada venelased globaalsest veebist, keelustades populaarseid sõnumirakendusi ja sotsiaalmeediaplatvorme. Teistes Venemaa piirkondades on sarnaseid väljalülitusi kogetud juba varem.

Vene võimud on katkestusi tunnistanud, kuid jäänud põhjuste osas napisõnaliseks. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas neid osaks "süsteemsest turvameetmest" ja lisas selgitusi jagamata, et võimud jätkavad nendega "nii kaua kui vajalik".

Katkestused tabasid pealinna ootamatult – see on teravas vastuolus riikliku propagandaga, mis on püüdnud maalida Moskvast pilti kui linnast, mida president Vladimir Putini alustatud viiendat aastat kestev täiemahuline sissetung Ukrainasse ei mõjuta.

Katkestuse alguses lülitati mobiilne internet Moskva kesklinnas peaaegu täielikult välja, kuid nädal hiljem muutusid kättesaadavaks mõned valitsuse heaks kiidetud veebilehed ehk rahvakeeli "valge nimekiri", millesse kuuluvad olulisemad avalikud teenused, pangad, e-poed ja Kremlile lojaalne meedia.

Riiklik meedia soovitab moskvalastel kanda kaasas sularaha, et vältida probleeme kaardimaksetega, ning tellida takso telefoni teel.

Üks riigiduuma saadik tegi ettepaneku paigaldada "internetiühendusega taksofone", samal ajal kui riiklik uudisteagentuur tsiteeris kohaliku ülikooli teadlasi, kelle sõnul on veebikaartide asemel "võimalik navigeerida ka tähtede järgi".

"See lükkab digitaalse arengu üle uhkust tundnud eduka linna tagasi kiviaega," ütles digiõiguste organisatsiooni RKS Global kaasasutaja Sarkis Darbinjan.

Piirangud on eriti valusad ettevõtetele. Küberturvalisuse ekspert ja inimõiguste rühmituse Esimene Osakond juht Dmitri Zair-Bek nimetas kahju katastroofiliseks, hinnates päevaseks kahjumiks üks kuni kaks miljardit rubla (ca 11–22 miljonit eurot).

"See hõlmab pilvepõhise IT-taristu halvatust, häireid jaemüügi maksetöötluses ning globaalsest võrgust kriitiliselt sõltuvate logistikasõlmede seisakuid," märkis Zair-Bek.

Endise Kremli ametniku sõnul tuli otsus tõenäoliselt föderaalselt julgeolekuteenistuselt FSB. See järgnes viimaste nädalate katsetele piirata sõnumirakenduse Telegram tööd ja tugevdada kaitset Ukraina droonirünnakute vastu. 

Ametniku sõnul võib tsensoritel puududa tehniline võimekus blokeerida ainult Telegrami liiklust – mida Putinile kirjeldati eelmisel nädalal kui "vaenulikku suhtlusvormi" –, mistõttu on katkestused märksa ulatuslikumad. 

FSB jaoks on julgeolekuküsimused olulisemad kui mis tahes majanduskahju, lisas endine kõrge ametnik.

Erinevalt teistest piirangutest ei saa nendest katkestustest tavapärase VPN-tehnoloogia abil mööda minna. 

"Sarnaseid stsenaariume on teistes Vene regioonides kasutatud juba mitu kuud, nüüd on Moskva kord," ütles VPN-ettevõtte Amnezia asutaja Mazay Banzaev.

Analüütikute arvates on "valgete nimekirjade" süsteemi laiendamine koduinternetile vaid aja küsimus. "Mobiilne internet on selgelt katsepolügoon kogu Venemaa internetisegmendi kontrolli alla võtmiseks," sõnas Banzaev.

RKS Globali esindaja Darbinjan märkis, et varem üritasid võimud säästa elanikke sõja mõjudest. "Nüüd on prioriteedid muutunud – mugavus ja teenused taanduvad riigi peamise eesmärgi ehk julgeoleku tagamise ees," nentis ta.