Aastal 2014 kolis Donetski oblasti administratsioon Donetski linnast Kramatorskisse. Nüüd jääb juba Kramatorsk aina sagedamini venelaste tule alla.

20 kilomeetri kaugusel rindest asuvat Kramatorski võib veel tagalaks pidada. Naaberlinnas Družkivkas on olukord palju hullem. Varemeid tuleb sinna iga päev juurde, inimesed lahkuvad. Endiste tehaste ja vabrikute vahel on Ukraina sõjaväelaste positsioonid. Need mehed on tankistid – haruldane väeliik tänapäevases sõjas.

"Tänaseks on uued tehnoloogiad ja droonid võtsid meilt osa meie tööst," ütles Ukraina sõjaväelane kutsungiga Sõjanui.

Droonid on eelkõige noorte asi. Droonioperaator kutsungiga Valge läks vabatahtlikult väkke kaks aastat tagasi 22-aastasena.

"Mehed, kes on 30, 35, 40 aastat vanad, võiksid vabalt rindele minna, kuid kardavad ja peidavad end kodudes. See ei ole normaalne. Ma andsin eeskuju, võib-olla keegi tuleb veel samamoodi," lausus Ukraina sõjaväelane kutsungiga Valge.

Rindeäärsetes linnades, mis on sõdurite jaoks tagala, elavad tsiviilid ja sõjaväelased tihti üksteise kõrval. Sõdurite sõnul nendesugused naabrid kohalikele elanikele enamasti ei meeldi.

"Juhtub, et sul on vaja üürida korter või maja, et isikkoosseisu paigutada. Äsja ma nägin, et eelmised üürnikud lahkusid ja tahtsin küsida korterit rendiks. Vanamutt, kes oli omanik, ütles mulle aga otse näkku, et ta ei üüri mulle välja, sest ma olen sõjaväelane," ütles Ukraina sõjaväelane kutsungiga Häkker.

Kohalikud on omakorda veendunud, et sõjaväelaste kõrval on ohtlik elada, sest nad on venelaste jaoks sihtmärk. Aga sõduritest lahti nad ka ei saa.

"Me kardame, aga me ei saa midagi teha. Nad on ju kõik relvastatud, me oleme paljakäsi. Me ei saa mitte midagi teha. Protestida me ka ei saa," lausus Ljudmila.

Sõdurid tunnistavad, et kohalike seas leidub ka "russkii mir-i" ehk "Vene maailma" ootajaid.

"Miks vaenlane teab meie üksuste asukohti? Sest on inimesed, kes vaikselt käivad ja uurivad. Sidevõimalusi on neil palju, internet on kättesaadav ja nad lihtsalt reedavad meid vaenlasele," ütles Häkker.

Ljudmila sõnul ei oota tema ega tema naabrid mingit Vene maailma. Nad lihtsalt ei taha oma kodudest lahkuda.

"Meil on väga hirmus. Kuhu on meil aga minna? Mis raha eest? Kus meid oodatakse, et me saaks tulla ja normaalselt seal elada? Me oleme 70 ja 75 aastat vanad. Kuhu me minema peaks?" ütles Ljudmila.

Ljubov, kes evakueeriti naaberkülast Oleksievo-Družkivkast, võiks rääkida Ljudmilale, milliseks võib saada tema kodulinn.

"Täna sõitsime mööda külatänavat. Viimasel ajal me väljas ei käinud, istusime keldris peidus. Täna nägime, et kõik on puruks lastud. Polnud enam mõtet midagi oodata peale surma," lausus Ljubov.

Sama olukord on kogu rindejoone ulatusel. Droonivõrkudega kaetud teed, mis viivad läbi inimtühjade külade. See on Kollane kallak – väike asula Zaporižžje oblastis.

"Droonide tapatsoon on kasvanud 20 kilomeetrilt 30-ni. Me arvame, et venelased tahavad rindeäärsed külad inimestest puhastada. Oma plaanist rünnata Zaporižžje linna ei ole nad loobunud," ütles 65. brigaadi ohvitser Serhii Skibtšik.

Selle aasta algusest vabastasid Ukraina väed peaaegu sama palju territooriume, kui venelastel on õnnestunud selle aja jooksul okupeerida.

"Ise näete nende rünnakute tulemusi. Hulk hävitatud tehnikat ja inimesi. Nad endast põhimõtteliselt ei hooli ju. Meie jaoks on aga inimeste elud tähtsamad kui tehnika," lausus Sõjanui.

Senikaua kui USA on hõivatud sõjaga Lähis-Idas, on Vene-Ukraina rahuläbirääkimised pausi peal. Raske on öelda kas see paus on Ukraina jaoks hea või halb.

"Sõjategevus ja läbirääkimised käivad paralleelselt ja tihti omapidi. Rahuläbirääkimisprotsessi käivitasid ameeriklased. Meie osaleme sellest ja püüame olema konstruktiivsed. Sõda see kõik aga üldse ei mõjuta," lausus julgeoleku ja koostöökeskuse direktor Dmõtro Žmailo.

Kas sõdurid rindel on rahuplaanidest midagi kuulnud?

"Meie asi ei ole kuulata, vaid oma tööd teha. Senikaua kui sõda käib, me peame töötama. Kui vaherahu tuleks, oleks küll tore," ütles Valge.

"Me oleme sõjaväelased, me täidame oma ülesandeid. Võin teile öelda, et sõda ei lõpe ei täna ega homme, isegi kui läbirääkimised uuesti algavad," lausus Skibtšik.

Kuna rahu ei paista, jääb ainult sõjaks valmistumine, ütleb sõdur kutsungiga Sõjanui. See puudutab ka Eestit.

"Kui te arvate, et sõda võib teile tulla, siis peate rohkem meie sõduritega suhtlema, meie Ukraina kaitseväe kogemusest õppima. Ma arvan, et me tuleme teile appi," ütles Sõjanui.