Eestisse eksinud droonid ei ole seni suuri kahjusid põhjustanud, ent ei saa välistada, et mõni satub ka Eesti sadamate kohale. Kahju võib olla sel juhul suur, ütles logistika ja sadamate liidu merendusekspert Viktor Palmet.

"Kahjud oleksid muidugi suured, kui saab tabamuse Eesti kütuseterminal või lihtsalt kaubasadam. Me oleme seda teemat sadamates arutanud ja pöördunud transpordiameti ja kliimaministeeriumi poole," rääkis Palmet.

Palmeti sõnul on sadamate esindajad palunud infot, mida teab kaitsevägi näiteks äraeksinud droonide kohta ja millest teavitatakse ka rahvast, jagada sadamatele tekkiva ohu korral ka vastavate inimestega.

"Praegu me tegime ettepaneku ka transpordiametile see teema üles tõsta, et turvalisus oleks tagatud niimoodi, et vastavad isikud saaksid droonide liikumise kohta teavet mitte üldteabekanalite kaudu, aga otse," lisas Palmet.

Palmet selgitas, et igal sadamal on turvaplaan ning riik teeb iga viie aasta tagant turvariski analüüsi. Nõuded selleks tulevad rahvusvahelisest konventsioonist.

"Meil on teada, millised on turvariskid, aga turvariskid ju muutuvad. Kuna laeval käib kauba laadimine, lossimine, siis meil peavad olema väga konkreetsed meetmed, mida me siis teeme, kui näiteks mingi droon lendab meie suunas ja on risk, et ta võib sattuda sadamasse. Kas see tähendab seda, et me peame rakendama minigisuguseid pidurdavaid meetmeid, näiteks peatama laadimise, võib-olla isegi mingid evakuatsiooninõuded... Me peame neid asju teadma ja läbi töötama praegu," rääkis Palmet.

Merenduseksperdi sõnul on kogu teema neile veel uudne ning seni pole eriti midagi tehtud.

Droonirünnakud Vene sadamatele tekitavad ka küsimuse, kas Eesti sadamatel võib tekkida ühel hetkel võimalus saada osa sealset kaubavoogu endale, eriti kui sõda peaks lõppema. Transiidi- ja majandusekspert Raivo Vare ütles, et mingil määral võib see juhtuda, aga tohutuid kaubamahte pole mõtet loota.

"Tosin aastat tagasi, kui ma sellega põhjalikult tegelesin, siis ma tõin välja teesi, et me oleme muutunud põhisadamast Venemaa jaoks abisadamaks ja ega see roll meil ära ei kao, kui sanktsioonid peaks maha minema. Seal mingid vood on, aga see ei ole see, mida ette kujutatakse tihtipeale, et kuldsed transiidiajad tulevad, kus kümned miljonid tonnid liiguvad," selgitas Vare.

Vare sõnul tulevad mõned üksikud kaubavood Eestisse juhul, kui Vene sadamates on probleemid ja kõik ei mahu sinna mingitel põhjustel ära.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Igor Gretski märkis, et kuidas iganes Venemaa agressioonisõda lõppeb, võib üsna kindel olla, et sanktsioonid säilivad. Nii USA kui ka Euroopa seaduste järgi on need seotud territoriaalse terviklikkusega ning pole näha, et Venemaa oleks valmis loobuma okupeeritud aladest Ukrainas. See omakorda tähendab, et kindlustusmaksed kasvavad ja transport läheb kulukamaks.

"See tähendab, et tarnetega Vene sadamates kaasnevad edaspidi sanktsiooniriskid. Kõik need kajastuvad saadetiste kindlustuses. Vene sadamatega tegelevate laevade ja kauplejate kindlustusmaksed tõusevad. Seega kõik sõltub sellest, kui suure osa moodustab kindlustus barreli keskmises tarnehinnas," rääkis Gretski.

"Mulle tundub, et teatud piirini võivad Balti riikide sadamad saada uusi võimalusi, kui otsitakse turvalisemad sadamad – mis asuvad lähedal, kuid kus puuduvad sanktsioonid või sõjaliste intsidentide oht," lisas Gretski.