Venemaa ekspordib 60 protsenti naftast meritsi, Läänemere kaudu. Uudisteagentuuri Reuters arvutused näitavad, et vähemalt 40 protsenti Venemaa naftaekspordi mahust on peatatud.

"Sellel on tohutu mõju, eriti veel, kui võtta siia arvestusse, et 2022. aastal Venemaa naftaekspordist saadud tulud olid 242 miljardit eurot. 2025. aastal oli see 200 miljardit eurot ehk 18 protsenti langust. Sellel on kõige suurem mõju üleüldse alates Ukraina sõjast. Ei ole ükski sanktsioon olnud nii mõjus kui see, mida nüüd ikkagi Ukraina korda saatis," sõnas Terminali juhatuse liige Alan Vaht.

Igapäevaselt veeti Venemaalt välja kolm ja pool miljonit barrelit naftat päevas. Kuigi praegused löögid sadamatele sõda ei lõpeta, on kahju riigikassale suur.

"Kui nüüd 40 protsenti ekspordist on maas Ust-Luga ja Primorski kaudu, siis tähendaks ööpäevas Venemaale rahalist kadu umbes 50 kuni 55 miljonit dollarit iga jumala päev," lausus Vaht.

Lisaks tekib Venemaal naftatöötlemisel palju masuuti, mida ei tarbita ega saa enam eksportida. Selle ülejääk häirib kogu tootmisprotsessi, vähendades naftatoodete tootmist ja eksporti isegi rohkem kui toornafta eksporti.

"Kui masuuti koguneb liiga palju, siis ei saa teda juurde toota ja kui ei saa juurde toota masuuti, siis ei tule sealt enam ka diislit ja bensiini ega petrooleumi, et isegi mitte 40 protsenti, vaid 50 protsenti kannatab just sellepärast. Tõenäoliselt jääb kinni mõneks ajaks ka toodete eksport, isegi rohkem kui toornafta enda eksport," ütles majandusekspert Raivo Vare.

Mõnevõrra üllatav on see, et Ust-Luga sadamatöötajad on alustanud protesteerimisega, mida Venemaal varem nähtud ei ole.

"Töölised hakkasid protestima, kuna sadam pandi kinni ja töölistele sõitis politseiauto sisse. Sellist asja pole enne olnud. Rahulolematus on tekkinud," lausus Vare.

Droonirünnakud Vene sadamatele ei mõjuta Eestit esialgu rohkem, kui et Ust-Lugas puhkenud tulekahju suitsu oli laupäeval näha ka Narvas ja Sillamäel. Tänu edelatuulele liikus tuhande kilomeetri pikkune suitsusammas üle Laadoga Loode-Venemaale, suitsu jõudmine Eestisse on vähetõenäoline.

"Kõrgemates kihtides on endiselt edelatuul, mis puhub seda suitsu sealt kõrgemalt ära, aga maapinna lähedal, kui tuul on nõrk, siis ta ei puhu seda kaugele. Ütleme niimoodi, kui viimasel päeval – kuu alguses, kui siis veel peaks olema suits teema, siis võib küll keerutada põhjakaare tuulega siiapoole, aga sinna on veel õnneks natukene aega," sõnas keskkonnaagentuuri sünoptik Kaido Ennok.