Ukraina droonirünnakud Venemaa naftasadamatele on Terminali juhatuse liikme Alan Vahti hinnangul jätnud agressorriigi eksporti suure augu.

"Venemaa eksportis iga päev viis miljonit barrelit toornaftat. Läbi Läänemere ehk peamiselt Ust-Luga ja Primorski sadamad andsid sellest kaks miljonit barrelit ööpäevas. Seega moodustab see kaks miljonit barrelit 40 protsenti mahust, mis on täna ära kukkunud. Kui panna see rahalisse väärtusesse ja võtta aluseks tänane Brenti toornafta hind, mis on 115 dollarit barrelist ning õhtul tõusis hind veelgi, siis see kaks miljonit barrelit korda 115 on 230 miljonit dollarit iga päev. See on päris kõva mõju niikaua, kuni need sadamad on suletud," lausus Vaht.

Vahti sõnul on Ust-Luga sadama kahjustuste kohta rohkem teda kui Primorski naftasadama. Ust-Lugas on pihta saanud nii laeva laadimistaristu, mahutid kui ka raudtee estakaadid ehk raudtee laadimisvõimekus. Primorski kohta on meediasse vähem infot lekitatud, seega sealseid kahjustusi täpselt ei tea.

Terminali juhatuse liige sõnas, et kogu Ukraina sõja jooksul ei ole ükski sanktsioon olnud nii mõjus kui see, mida Ukraina on viimase kümne päevaga korda saatnud. Venemaa kaotab Vahti hinnangul päevas 230 miljonit dollarit ainuüksi tänu sellele, et Ukraina on rünnanud naftasadamaid.

Samas teenib Venemaa Vahti sõnul tegelikult rohkem kui enne sõda, sest toona oli tulu 300 kuni 325 miljoni juures ning täna teenitakse vaatamata 40-protsendilisele mahulangusele 345 miljonit dollarit.

Vahti hinnangul on aga keeruline ennustada, milliseks kujuneb Venemaa tulu ja nafta hind tulevikus.

"Prognoositakse, et hind võib jääda vahemikku 100 kuni 190 dollarit barrelist. Kui see 40 protsenti, mis on suur kogus, jääb turult eemale ja hind tõuseb, siis see tähendab kahtlemata täiendavaid tulusid Venemaale. Üks mõte, mis võib-olla ilmestaks seda, et mida see kaks miljonit barrelit tegelikult tähendab: kui võtame Eesti vedelkütuse turumahu, siis 3,8 päevaga eksporditakse läbi Läänemere Venemaa toornaftat sama palju, kui Eesti tarbib terve aasta jooksul," sõnas Vaht.

USA president Donald Trump ütles teisipäeval Euroopa riikidele, et nad peaksid minema ise oma kütuse järele Hormuzi väina. Turud reageerisid sellele tõusuga.

"See on omamoodi naljakas, sest Trumpi väljaütlemised on olnud väga äärmuslikud – üks päev üks jutt, teine päev teine. Viimase nädala jooksul on ta andnud märku, et soovib vaherahu ja sõja lõpetamist. Samas esitab ta ka ähvardusi Iraanile, et kui Iraan tema tingimustel kokkuleppele ei tule, on ta valmis pommitamist tõhustama ja energiataristut ründama - nii elektrijaamu kui ka naftataristut," sõnas Vaht.

Kui Iraani naftataristu saaks tõsise hoobi, oleks sellel eelkõige väga suur emotsionaalne väärtus riigi jaoks, spekuleeris Vaht.

"Iraan ekspordib kuskil 1,7 miljonit barrelit päevas. Kuna turult on täna juba ära jäänud kümme miljonit barrelit ööpäevas, siis sellel täiendaval 1,7 miljonil enam väga suurt sisulist mõju ei ole. Küll aga on emotsionaalselt selge, et kui naftataristu pihta saab või räägitakse Khargi saarestiku hõivamisest, mille kaudu Iraan ekspordib 90 protsenti oma toornaftast, on see väga tõsine eskalatsioon. Selline tegevus tooks kaasa naftahindade väga järsu tõusu," ütles Vaht.

Terminali juhatuse liikme sõnul on aga Trumpi sõnadel väga suur jõud nafta hinnale, mis on hämmastanud ka kütuseturuosalisi.

"Eelmisel nädalal kukkus diislikütuse hind paari päevaga üle 200 dollari tonnist, mis on meeletu liikumine, kuid alates kolmapäevast on diisikütuse maailmaturu hind jälle ligi 200 dollarit tõusnud. See ületas 1500 dollari piiri tonnist, mis tähendas eurodes üle 100-protsendilist hinnatõusu. Hea näide on see, kui piisas ühest Valge Maja säutsust sotsiaalmeediaplatvormil X, et sõjalaev eskordib naftatankerit läbi Hormuzi väina – hind kukkus kohe kümme dollarit barrelist. Kui postitus kustutati ja tekkis ärevus ning sellele järgnes uudis, et Iraan hoopis mineerib väina, tõusis hind 11 dollarit barrelist. Seega on Trumpi sõnadel väga suur mõju, kuid lähitulevikku on väga keeruline prognoosid," ütles Vaht.