Reuters: 40 protsenti Venemaa naftaekspordi võimekusest on rivist väljas

Pärast Ukraina droonirünnakuid, naftajuhtme kahjustusi ja tankerite arestimisi on rivist väljas vähemalt 40 protsenti Venemaa naftaekspordi võimekusest, näitavad Reutersi arvutused.
Tegemist on rängima naftatarnete katkestusega Venemaa kui maailma suuruselt teise naftaeksportija lähiajaloos. See tabas Moskvat hetkel, mil nafta hind ületas Iraani sõja tõttu 100 dollari piiri barreli kohta.
Venemaa naftatoodang on riigieelarve üks peamisi tuluallikaid ja 2,6 triljoni dollari suuruse majanduse selgroog.
Ukraina on sel kuul hoogustanud droonirünnakuid Venemaa nafta- ja kütuseekspordi taristule. Pihta on saanud kõik kolm peamist läänesuunalist eksportsadamat: Novorossiisk Mustal merel ning Primorsk ja Ust-Luga Läänemerel.
Reutersi arvutuste kohaselt on kolmapäevase seisuga rivist väljas umbes 40 protsenti Venemaa toornafta ekspordivõimekusest ehk ligikaudu kaks miljonit barrelit päevas. See hõlmab lisaks Primorski ja Ust-Luga sadamatele ka Družba naftajuhet, mis suundub läbi Ukraina Ungarisse ja Slovakkiasse.
Kiiev on võtnud sihikule ka naftajuhtmete pumpamisjaamad ja rafineerimistehased. Ukraina kinnitusel on eesmärk vähendada Moskva nafta- ja gaasitulu, mis moodustab umbes veerandi Venemaa riigieelarve laekumistest, ning nõrgestada seeläbi riigi sõjalist jõudu.
Venemaa on nimetanud Ukraina rünnakuid terroriaktideks ja tugevdanud turvameetmeid kõigis oma 11 ajavööndis.
Ukraina teatel sai osa Družba naftajuhtmest jaanuari lõpus Vene rünnakutes kahjustada, samal ajal kui Slovakkia ja Ungari nõudsid Kiievilt tarnete kohest taastamist.
Novorossiiski naftaterminalis, mille läbilaskevõime on kuni 700 000 barrelit päevas, on nafta laadimine toimunud alla plaanitud mahu alates selle kuu alguses aset leidnud Ukraina droonirünnakust.
Lisaks on Venemaaga seotud tankerite sagedased arestimised Euroopas häirinud Murmanski sadama kaudu liikuvat Arktika nafta eksporti (umbes 300 000 barrelit päevas), märkisid turuosalised.
Kuna läänesuunalised eksporditeed on rünnaku all, peab Moskva lootma Aasia turgudele, kuid kauplejate sõnul on nende trasside läbilaskevõime piiratud.
Venemaa jätkab tarneid Hiinasse torujuhtmete kaudu ning ESPO-segu eksporti meritsi Kozmino sadama kaudu. Need kolm suunda moodustavad kokku ligi 1,9 miljonit barrelit päevas.
Samuti jätkab Venemaa nafta laadimist oma kahest Kaug-Ida Sahhalini projektist, tarnides saarelt umbes 250 000 barrelit päevas.
Kauplejate sõnul varustab Venemaa ka naaberriigi Valgevene rafineerimistehaseid umbes 300 000 barreli naftaga päevas.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Reuters








