Eksperdid: nafta müügikeelu peatamine suurt süsti Venemaa sõjamasinasse ei tee
USA leevendas ajutiselt Venemaa vastaseid majandussanktsioone ja lubab kuu aega osta Venemaa naftat. Nii soovitakse pidurdada energiahindade kasvu, mida on tagant tõuganud Iraani sõda. Suurt süsti see Venemaa sõjamasinasse praegu kaasa tuua ei tohiks, kuid mõju Ukrainale on siiski olemas.
USA lubab kuu aega müüa Venemaa toornaftat ja naftasaadusi, mis laaditi laevadele hiljemalt sel neljapäeval. Julgeolekueksperdi Rainer Saksa sõnul näitab see samm, et ameeriklased lootsid Iraanis kiiremat lahendust ja nüüd kardetakse energiahindade hüppelise kasvu pärast sisepoliitilist survet sõjategevuse lõpetamiseks.
"Iraan ei suuda läbi viia mingisuguseid väga suuri rünnakuid, aga ometigi ka nendest väga piiratud ulatusega rünnakutest piisab selleks, et Araabia riikides naftatootmise ja -ekspordi protsess seisma panna. See on USA jaoks üllatus ja nüüd nad otsivad mingeid vahendeid, millega saaks seda naftahinda hoida tasakaalus," lausus Saks.
Juba möödunud nädalal tehti Venemaa nafta ostmise ajutine leevendus Indiale. Energiaeksperdi Raivo Vare hinnangul võib nüüd turule tulla umbes sada miljonit barrelit Venemaa naftat, kuid hinnatõusu pidurdab see pigem ainult korraks.
"Tuletan meelde, et kogu energiaagentuuri liikmesriikide poolt selle sama hinna allaviimiseks pakutava toornafta kogus on 420 miljonit barrelit ja lõppkokkuvõttes arvestades, et üle saja miljoni barreli on päevas tarbimine maailmas, siis see on ikkagi mõne päeva küsimus," nentis Vare.
USA meedia hinnangul ei tohiks selle nafta müümine Venemaa sõjamasinasse väga palju raha tuua, sest see on laevadesse laaditud juba ammu ja peamine maksutulu saadud. Vare arvates võib Venemaa pigem kasu lõigata üldisest naftahinnatõusust. Naftabarreli hind on paari nädalaga tõusnud 70 dollarilt 100 dollarini.
"Lihtne aritmeetika, kui me eeldame, et kasvavad isegi ainult 20 dollarit barrelist hinnad – mis ei ole veel kindel, sõja kestmise puhul võivad veel rohkem kasvada –, siis see tähendab, et Venemaa teenib laias laastus 40–45 protsenti sõja- ja kaitsevaldkonna ülapidamiskuludest. Ja sellepärast see on probleem," lausus Vare.
"Suures plaanis hetkel mingisugust pööret see sõjategevuses kaasa ei too, aga siin hakkavad ka Euroopa riigid rohkem kannatama, kui naftahinnad lähevad kõrgele. Nii et selles mõttes on siin küsimus selles, kas Ukraina sellises olukorras saab sama palju toetust, nagu talle on praegu lubatud. See on juba selline tõsine väljakutse," ütles Saks.
Saks lisas, et mida kauem Iraani sõda kestab, seda rohkem muutuvad jõuvahekorrad maailmas. Praeguse seisuga tundub, et operatsioon võib kesta vähemalt suve hakuni.
Toimetaja: Marko Tooming








