Samm märgib olulist leevendust USA kehtestatud majandussanktsioonides Venemaa vastu ning selle põhjuseks on USA ja Iisraeli algatatud rünnakutega Iraani vastu kaasnenud nafta ja gaasitranspordi peatumine Pärsia lahest, mis on järsult tõstnud maailmaturu energiahindu.

Rahandusministeerium väljastas litsentsi, mis lubab kuni 11. aprillini müüa Venemaa toornaftat ja naftasaadusi, mis oli laaditud laevadele hiljemalt 12. märtsil kell 00.01 USA idaranniku aja järgi. 

See samm järgneb Washingtoni eelmise nädala otsusele, millega lubati Indial ajutiselt osta merele nö lõksu jäänud Venemaa naftat.

"Praeguse loa eesmärk on suurendada olemasoleva pakkumise ülemaailmset kättesaadavust," ütles avalduses USA rahandusminister Scott Bessent.

Minister toonitas siiski, et tegemist on kitsalt piiritletud ja lühiajalise meetmega.

"See ei too märkimisväärset rahalist kasu Venemaa valitsusele, mis saab suurema osa oma energiatuludest kaevandamise hetkel määratavatest maksudest," sõnas Bessent.

Erinevalt paljudest lääneriikidest, kus riik teenib peamiselt ettevõtete kasumilt, võtab Venemaa riigikassa oma osa eksporditavast naftast kohe selle ammutamisel.

Kuna kõnealune nafta on juba ammu laevadesse laaditud ja merel, siis on Venemaa riik oma peamise maksutulu sellelt konkreetselt partiilt ammu kätte saanud ja ära kulutanud. Kui USA nüüd lubab selle merel oleva nafta maha müüa, siis naftafirma küll teenib veidi tagasi, aga Kremli sõjamasinasse see mingit hiiglaslikku uut rahasüsti ei too, selgitas USA rahandusministeeriumi otsust vahendanud uudisteagentuur AFP.

Bessent on samas varem öelnud, et president Donald Trumpi administratsioon kaalub sanktsioonide tühistamist veelgi suuremalt hulgalt Venemaa naftalt.

Sõda Lähis-Idas on pea peale pööranud maailma energia- ja transpordisektorid, sest on peatanud praktiliselt tegevuse Pärsia lahte ja maailmamerd ühendavas Hormuzi väinas, mida läbib viiendik ülemaailmsest naftatransiidist.

USA sõjavägi ei ole praegu valmis tankereid läbi kriitilise tähtsusega Hormuzi väina eskortima, kuna kõik selle ressursid on suunatud Iraanile löögi andmisele, ütles neljapäeval Ühendriikide energiaminister Chris Wright.

Wrighti kommentaarid tulid ajal, mil Iraagi lähistel toimunud rünnakus kahele naftatankerile hukkus vähemalt üks inimene ning nafta hind tõusis lühiajaliselt üle 100 dollari.

Alates sõja alustamisest Iraani vastu on president Trump püüdnud turge rahustada, pakkudes naftatankeritele USA mereväe eskorti ning laevafirmadele edasikindlustusvõimalusi, kuid seni pole ühtegi eskorti toimunud.

"See juhtub üsna pea, aga mitte praegu. Me lihtsalt ei ole valmis," ütles Wright meediakanalile CNBC.

"Kõik meie sõjalised ressursid on praegu keskendunud Iraani ründevõimekuse ning seda varustava tööstuse hävitamisele," seletas minister.

Wrighti sõnul on üsna tõenäoline, et aluste eskortimised algavad kuu lõpuks.

Saksamaa ja Norra taunisid Vene sanktsioonide leevendamist

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre kritiseerisid reedel USA otsust peatada 30 päevaks Venemaa nafta ostule kehtestatud piirangud.

Merz ütles Norras peetud ühisel pressikonverentsil Størega, et Venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamine ükskõik mis põhjusel on vale.

Støre lisas omalt poolt, et Venemaa energiasanktsioone ei tohiks leevendada.

Merz ütles, et hindu aitab teatud määral ohjeldada naftareservide kasutuselevõtt.

Dmitrijev: USA sanktsioonide erand mõjutab 100 miljonit barrelit Vene naftat

Venemaa presidendi erisaadik Kirill Dmitrijev ütles, et USA antud erand välisriikidele lubada neil ajutiselt osta sanktsioonidega hõlmatud Vene naftat mõjutab 100 miljonit barrelit Venemaal toodetud toornaftat.

"Kasvava energiakriisi taustal tundub Venemaa energiatarnete piirangute edasine leevendamine üha vältimatum, hoolimata mõnede Brüsseli bürokraadide vastuseisust," kirjutas Dmitrijev Telegrami sõnumsiderakenduses avaldatud postituses.

Ameerika Ühendriigid andsid riikidele 30-päevase erandi sanktsioonidega hõlmatud Venemaa nafta ja naftatoodete ostmiseks, mis on juba tankeritele laaditud. USA rahandusminister Scott Bessent nimetas seda sammu Iraani sõjast räsitud globaalsete energiaturgude stabiliseerimiseks.