Eesti (kõrg)hariduses on ees otsustav hetk. Ülikoolidesse jõuab lähiaastatel ettenähtavas tulevikus viimane suurem noorte põlvkond, mis pakub meile võimaluse koolitada rohkem noori ka neist valdkondades, kus tööjõupuudus on eriti suur. Kas tegutseme või libiseb see võimalus meil käest?

Juba tänavu oli ülikoolides konkurss märgatavalt tihedam kui varasematel aastatel, mis on positiivne areng. Mida rohkem on ühiskonnas kõrgharitud inimesi, seda õnnelikum ja sidusam on meie ühiskond, targem majandus ja seetõttu ka jõukam riik, et paremini hoida oma keelt ja kultuuri, toetada abivajajaid ning tagada kvaliteetne haridus ja solidaarne tervishoid.

Prognoosid näitavad, et kuni aastani 2029 kasvab Eestis 18–21-aastaste noorte arv enam kui 10 000 võrra. Haridus- ja teadusministeeriumi arvutuste kohaselt tähendab see, et ülikoolidesse ja rakenduskõrgharidusse jõuab järgneval neljal aastal igal aastal kuni tuhat õppijat rohkem. Tööjõuturu prognoosid näitavad, et Eesti vajab üha enam kõrgharitud tippspetsialiste, näiteks õpetajaid, arste, insenere.

Oluline on rõhutada, et üliõpilaste arvu kasv ei saanud tulla otsustajatele üllatusena. Demograafilised prognoosid on olnud teada aastaid, mistõttu oleks valitsuselt eeldanud ettenägelikkust ja ülikoolidele varakult kindluse andmist. Seda ei ole tehtud.

Praegu kehtiva riigieelarve strateegia järgi kõrghariduse tegevustoetus järgmisel aastal hoopis väheneb, kuigi õppijate arv kasvab. See on vastuolu, mis tuleb lahendada parem hilja kui mitte kunagi.

Selleks, et ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid saaksid võtta suuremaid pikaajalisi kohustusi juba sel aastal, peab neil olema veendumus, et raha jätkub ka vastuvõetud üliõpilaste koolitamiseks kogu õppeperioodi vältel. See tähendab, et valitsus peab andma ülikoolidele kindluse juba enne suvist vastuvõttu, et nad saaksid õppekohtade arvu suurendada.

Riigikogu kultuurikomisjon arutas kõrghariduse olukorda koos haridus- ja teadusministeeriumi esindajate ning rektoritega. Me ei saa lubada, et motiveeritud noored jäävad Eestis kõrghariduse ukse taha pelgalt seetõttu, et rahastamisotsus jäi õigel ajal tegemata või saabub osade noorte jaoks liiga hilja, mis paneb neid vaatama hoopis välismaa ülikoolide poole.

Selle aasta lõpetajate suurenenud kohordi jaoks ähvardavad võimalused aheneda, kui ülikoolid juba käesoleval suvel vastuvõttu ei suurenda. Ajaaken otsustamiseks on veel paokil, kuid see sulgub peagi.