Meie külad ja linnad on täitunud või täitumas valimisplakatitega. Neil on morn-tõsiste nägudega saadikukandidaadid. Justkui oleks kuu aja pärast saabuvate valimiste näol tegemist riiklike matustega. Aga valimised on ju hoopis demokraatia lust. Lillepidu homse ilusa Eesti nimel.

Tõesti, kui detailselt aus olla, siis võime mornide nägude taustal ajuti kohata ka monalisalikke hillitsetud naeratusi. Aga neid on ikka vähevõitu. Rääkimata suurest avalisui naerunäost või ägedast poosist. Rääkimata säravatest valimiskampaaniatest, milles valitseksid nali ja nutikus.

Tõesti, valimistelkide pannkoogiküpsetamiste ajal võib kohata mõnusat poliitlõõpi. Aga paraku tundub, et domineerivad pahurus ja ärapanemise soov. Küll äsame tuulikutega. Siis võimaliku sissekirjutuse pettusega. Siis vallavanema ülbusega. Siis ametnike apaatia ja ükskõiksusega.

Aga kus on sära ja kust seda otsida, et valimistesse üle kanda? Mina soovitan oma suviste kogemuste toel õppida Setomaalt.

Riigikaitse näiteks on ülitõsine teema. Aga kuidas käsitleti seda tänavustel kuningriigi päevadel Saatses! Ma pole ammu nii palju naerda saanud kui setode eneseiroonilisel sõjaväeparaadil. Just siis, kui vastvalitud sootska eest marssis mööda seto kiiksuga vägi. Ikka Saatse saapa vägi, saapad hernekepi otsas. Siis vihane vihavägi hunniku saunavihtadega. Siis jänesekostüümides luurepolk. Rahvas rõkkas, seto rahvamuusika kõlas, vägevus vohas.

Või veel üks tavaline igav tegevus: järjekorras seismine. Aga Setomaal astus pisut tüdinenud ja tülpinud järjekorras seisjate manu särtsakas peremees. Hakkas seto laulu laskma ja hansat pitsikaupa pakkuma. Tore ja tuumakas kastist välja mõtlemine. Kõik olid õnnelikud.

Meenutagem ka Juku-Kalle Raidi ja Indrek Tarandi särke kirjaga "Kommarid ahju". Tõesti, ahju ajamist ärgem propageerigem, aga nupukas ja vaidlusi tekitanud särk on läinud poliitikaajalukku.

Ja meenutagem kuningriiklaste parteid. Selle asemel, et teha riigikogus kaasa toonast kohustuslikku hommikupalvet, hakkasid nemad pulli tegema, lõid trummi ja süütasid lõkke. Lahe ajalooline pila.

Meie Kadrina saunamuuseumi museaalide hulgas on aga üks äge saunalise valimisplakat, millel kujutatud kandideeriv külamees hoiab põrsast süles. No miks ma enam selliseid plakateid ei näe? Ei näe ka seda, et Marko Pomerantsi laadne lahe poliitik marsiks naiste külasauna end tutvustama.

Julgust teistmoodi teha kogesin hiljaaegu Ida-Virumaal uute turismiseikluste žüriis osaledes. Kujutage ette, Alutaguse matkaklubi pakkus sääl säärast seinaronimist, et su silmad on kinni kaetud. Esmahetkel pöörane, aga tegelikult väga tulemuslik, sest allavaatamise hirm ja kõrgusekartus kadusid ronijail ära. Ronimine läks ludinal kui segavat paanikat polnud.

Tundub, et nüüdseid kandideerijaid on kammitsemas just hirm ja paanika midagi valesti teha. Ja oskamatus teisiti teha. Aga kui partei või valimisliit ei suuda valimiste eel üllatada millegi säravaga, siis ei suuda ta seda teha ka võimul olles. Ja kui kastist välja mõtlemine kandideerijal puudub, siis ei suuda ta valituna teha säravaid ja elu muutvaid otsuseid. Mõttetu mees, kostab siis külarahvas.

Aga tegelikult on kandideerijail veel kuu aega, et tõestada vastupidist. Et valimised on midagi enneolematut, ägedat, vägevat ja säravat. Aega on veel kuu, et muuta matusenäod naerunägudeks ja valimised nupukuse paraadiks igal külatänaval.

Ja ennäe, just selle loo lõpetamise ajal saabus särava toimetamise teade. Nimelt on Lääne-Viru noorsotsid korraldamas öökonverentsi, et arutada seksi, porno ja sõltuvuse teemat kohalikus elus ja räppmuusika taustal. Pole paha, lootust on!

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.