Esimeses "Valimisstuudios" said sõna mitmete erakondade esindajad, kes suures osas avaldasid rahulolematust valitsuse tehtud otsuste üle.

Reformierakondlane Signe Riisalo rõhutas, et oluline on seada kohalikud teemad esimeseks ning jätta küsimused, mis ei puuduta omavalitusi, tahaplaanile. Ühtlasi ei usu Riisalo, et valimised oleksid Reformierakonnale kättemaks.

"Ma arvan, et iga erakond ja nii ka Reformierakond läheb oma parimate ideede ja parimate inimestega võistlustulle. Need teemad, mis on kohalikud teemad, peavad olema ikkagi number üks debattides. Inimesi ei ole mõtet pidada rumalaks ja rääkida teemadest, mida kunagi kohalik omavalitsus otsustada ei saa või mida üldse ei riik ega kohalik omavalitsus otsustada ei saa," sõnas Riisalo.

Isamaa lubab tänavustel kohalikel valimistel Eestile muutust ning Helir-Valdor Seederi sõnul on kohalik elu vägagi seotud riigiüleste küsimustega.

"Teame, et tegu on KOV valimistega, aga see, mis riigis toimub - see üldine korralagedus - kindlasti kujundab inimeste meelsust ehk kohalik elu on seotud riigi eluga. Need ei ole teineteisest eraldatud asjad. Kui me vaatame erinevaid valdkondi, siis näeme, et peaaegu kõikides valdkondades on ka riik ja kohalik omavalitsus omavahel koostöös ja sümbioosis. See, milline korralagedus riigis valitseb, kindlasti kujundab valijate meelsust," lausus Seeder.

Sotsiaaldemokraatlik erakond on mitmeid kordi rõhutanud, et KOV valimiste kampaania ei tohi olla lihtsalt populistlik kemplus. Lauri Läänemetsa sõnul peaksid inimesed mõistma, millal on valimislubadused lihtsalt kampaania jaoks loodud ja millal tõsiseltvõetavad.

"Ma ütlesin seda ka enne eelmisi valimisi, et inimeste suhtes peab aus olema. Kui riigieelarves on miinus, kaitsekulud suurenevad miljardi euro võrra ja kõik erakonnad - mitte sotsid - ütlevad, et selle lahendus on see, et lihtsalt vähendame riigieelarve tulusid, siis iga inimene peaks aru saama, et see on populism. Tegelikult ei ole see ju võimalik, et ühel hetkel minnakse hariduse ja tervishoiu kallale. Loomulikult on Euroopa suurim ebavõrdsus Eestis. Kõik numbrid näitavad seda ja see on see, millega tegelema peab. See on nii üleriigiline kui ka kohalik teema," sõnas Läänemets.

Siim Pohlak EKRE-st tõi otseselt välja, et riigi on tuksi keeranud Reformierakond ning nõustub erakonna esimehe Martin Helme sõnadega, et võimu peab neilt ära võtma.

"Valitsuserakondade lühinägelik ja rumal poliitika ei ole ainult Tallinnas, ainult valitsuses või mõnes väikeses omavalitsuses, vaid Reformierakonna rumalus on ikkagi universaalne. Kui me vaatame, et see algab Stenbocki majast, läheb all-linna ja sealt kõikidesse omavalitsustesse, kus nad ka võimul on. Neid samu otsuseid tehakse valitsuse tasandil - maksutõuse, tehakse eluvõõraid otsuseid, pressitakse läbi tuuleparke - ja samu asju teevad kohalikud reformierakondlased ka kohalikes volikogudes ehk ei saa kuidagi öelda, et riigitasandil ja omavalitsuste tasandil oleks midagi erinevat. Lõpuks parteide vaated ja ideoloogia on samad, mistõttu on äärmiselt oluline otsida üles ka need reformierakondlased, kes on nendel valimistel valimisliitudesse peitu pugenud," sõnas Pohlak.

Andres Kaarmann erakonnast Parempoolsed ei karda, et nende erakond, mis on poliitmaastikul võrdlemisi uus, kannaks sama saatust, mis Eesti 200 - populaarsuse langus. Ka Parempoolsed näevad seoseid riigi ja omavalitsuste vahel.

"Parempoolsed on selles mõttes väga maailmavaateline erakond ja seda oleme ka sellisena ehitanud. Tihti küsitakse meilt, et mida meie valimisloosung - "Vähem makse, rohkem vabadust!" - tähendab. Ma arvan, et see väiksem maksukoormus peaks olema kandev teema nii kohalikes omavalitsustes kui ka riigis enne ja pärast valimisi. Tõsi on see, et Parempoolseid on süüdistatud ka selles, et oleme äärmiselt igavad. Enne valimisi räägiti ühte juttu ja pärast valimisi räägiti sama juttu. Kavatseme seda poliitikat jätkata," kinnitas Kaarmann.

Keskerakondlane Lauri Laats selgitas, et erakonna valimisloosung "Ummikust välja!" annab märku, et riigiülest poliitikat tehakse ka kohalikul tasandil, kuna kaks teemat on omavahel äärmiselt seotud.

"Kõik need otsused, mis tehakse riigitasandil, otseselt mõjutavad kohalikke võime - erinevad maksutõusud jne. Kui me räägime, et ummikust välja viimine on Keskerakonna tee, mille me ette võtame, siis loomulikult me näeme, et praegune valitsus on ummikus, valitsusel ei ole toetust ja tänu sellele peata olekule näeme, kuidas tõmmeldakse erinevates küsimustes. Samamoodi nägime, kuidas järsku leiti eelarvest 800 miljonit. Eesti 200 esindaja ütles, et järsku on meil raha sitaks. Järgmine päev selgus, et eelarve on miinuses. See näitab, et see valitsus on ummikus ja meie viime selle ummikust välja," ütles Laats.

Eesti 200 esindaja Irja Lutsar tõi välja, et nende erakond on tänavustel valimistel väljas vaid kümnes omavalitsuses, kuid oluline on kvaliteet ja mitte kvantiteet.

"Kvaliteetselt ei ole mõtet panna ühte või kahte inimest välja, kes üsna selgelt mitte midagi ei tee. Oleme väga selgelt läbi mõelnud, kus me väljas oleme ja kus me ei ole. Meil on inimesi, kes ei kandideeri meie nimekirjas ja astuvad üles hoopis valimisliitudes või on ühinenud kellegi teisega. Me oleme tegelikult rohkemates omavalitsustes esindatud," selgitas Lutsar.

Evelyn Sepp, kes oma erakonnaga Rohelised pole erilist valimiskampaaniat veel teinud, sõnas, et usaldatakse rahva valikut ja valimiste ausust.

"Mina usun valimiste aususesse. Kõik on võrdsel stardijoonel ja kõikide valijate hääl on vaba. Neil on vaba voli teha oma varasemates valikutes muutusi, vigade parandus ja meie oleme siin selleks, et pakkuda selget alternatiivi," kinnitas Sepp.