Peagi on algamas valimistrall. Poliitilised jõud tulevad välja oma kandidaadiga omavalitsusjuhi kohale, olgu siis vallavanema või linnapeana. Eestis ei vali me omavalitsusjuhte otse, mistõttu on veelgi tähtsam uurida, millise inimese poliitiline jõud omavalitsusjuhiks pakub.

Vallavanemad ja linnapead omavad suuremat rolli, kui me ehk esmapilgul enesele teadvustame. Valijate jaoks on oluline süveneda kandidaadi tausta ja juhtimisvõimekusse. Tugev poliitiline jõud nõrga omavalitsusjuhi kandidaadiga võib tuua inimestele "kurja kaela".

Omavalitsusjuht kui peakokk

Omavalitsusjuhi töö on nagu hästi toimiv köök, mille tase sõltub nagu restoranidel Michelini tärnide arv õigete koostisosade tundmisest ja tajumisest. Aga ka pliidi kuumuse tunnetamisest: millal juurde keerata ja millal leeki vähendada. See rütm, see pidev tasakaalu otsimine valitsuse, volikogu, poliitilise meeskonna ja kogu omavalitsuse rahva vahel, just see teeb sellest ametist erilise juhtimise kunsti.

See amet ei ole lihtsalt ametinimetus või roll, mida täita. See on kohustus, mis nõuab sügavat mõistmist, pühendumust ja valmisolekut kanda vastutust kogu selle mitmekülgse süsteemi eest. Hea omavalitsusjuht on inimene, kes loob ja hoiab usaldust, suunab ja otsustab, kuulab ja juhib, pannes südame ja pea tööle, et kogu omavalitsus saaks toimida võimalikult harmooniliselt ja jätkusuutlikult. Tundub nagu järjekordne osa sarjast "Võimatu missioon"?

Juhtimine on nagu arstikunst

Tihti ei peeta juhi ametit "päris ametiks". Arvatakse, et selleks sobib lihtsalt üks hea spetsialist või vahel lihtsalt heatahtlik ja intelligentne inimene. Nii alahinnatakse aga juhtimiseks vajalikke eeldusi, teadmisi ja kogemusi.

Juhtimise keskmes on alati inimene oma soovide, nägemuste ja sisemise motivatsiooniga. Seetõttu on oskuslik juhtimine hädavajalik. Oskamatu juhtimine võib summutada initsiatiivi, kustutada tahet ja vähendada südamega tehtud töö võimalikkust. See omakorda kahandab organisatsiooni tõhusust.

Tegelikult on juhtimine erialane oskus, täpselt nagu tisleritöö, autojuhtimine või arstitöö. Ja nagu arstidel on erinevad lähenemised – olgu tegu kopsuarsti või kirurgiga –, nii on ka juhtimises mitmeid erisusi. Mitmekülgsuse tõttu võikski omavalitsusjuhi ametit teatud mõttes võrrelda perearsti tööga.

Organisatsiooni juhtimislähenemine sõltub suuresti sellestki, kas inimesed tegutsevad vabatahtlikus või ametlikus töösuhtes. See vahe on märkimisväärne.

Vabatahtlik organisatsioon elab sisemisest tahtest. Inimesed tulevad kokku, kuna nad tahavad, mitte aga sellepärast, et nad peavad. See loob hoopis teistsuguse juhtimisdünaamika.

Militaarorganisatsioonis domineerib käsk ja käsuliin, ehkki ka seal ei puudu kaasamine. Klassikalises töösuhtel põhinevas organisatsioonis on seevastu üha enam levinud just kaasav juhtimisstiil, kus käsk ja käsuliin täidavad pigem toetavat rolli. Vabatahtlikus organisatsioonis püsib aga kõik eelkõige usaldusel, kaasamisel ja tihtipeale ühisvastutusel. Käsk ja käsuliin on seal vaid õrnalt aimatavad. Juht on pigem suunaja, inspireerija ja vahel ka lepitaja. Tema ülesanne on hoida elus see sisemine tuli, mis inimesi koos hoiab.

Lihtsustatud kujul öeldes on mittevabatahtlik organisatsioon justkui masinavärk, millel on väga selge struktuuri koos vastutuste ja kontrollimehhanismidega. Juhtimine tähendab seal põhifunktsioonina otsustamist, planeerimist ja vastutuse kandmist, sageli ka ebapopulaarsete otsuste tegemist. Juht on raamistikulooja ja tulemuste eest vastutaja.

Omavalitsusjuhi roll

Omavalitsusjuht ei juhi ainult ametnikke, vaid ka poliitilist meeskonda ning teeb tihedat koostööd esindusorgani volikoguga. Just nimelt volikoguga, mitte ainult koalitsiooniga. Ent sama oluline partner on ka omavalitsuse iga elanik, kes koonduvad nii teadlikult kui ka alateadlikult erinevatesse kogukondadesse.

Kogukonnad ei ole ainult institutsioonid. Kogukonna mõiste on palju mitmekihilisem. Nad on emotsionaalsed ja sotsiaalsed võrgustikud, mis tuginevad usaldusele, ühistele väärtustele ning soovile midagi koos teha, hoida või arendada. Need on justkui liim, mis hoiavad omavalitsust ennast koos.

Kogukonnad võivad olla valdkonnapõhised, näiteks ettevõtlus, sport või kultuur. Nende sees on omakorda väiksemad kogukonnad, näiteks korvpallihuvilised, koorilauljad, vabatahtlikud. Või ka virtuaalsed kogukonnad, töökohtade sisekultuurid või kodanikuühiskonna võrgustikud.

Omavalitsusjuht peab mõistma ja tunnetama mõlemat maailma: vabatahtliku osaluse haprust ja ametliku süsteemi tugevat vastutusmehhanismi. Ta peab oskama olla nii partner kui ka otsustaja, nii kuulaja kui suunaja, nii meeskonnamängija kui ka see, kes ütleb viimase sõna, isegi kui see sõna on valus või tekitab vastukaja, kuid on edasimineku eelduseks. Iga asja jaoks on oma aeg ja otsustamatus on arusaamatuste algus. See roll nõuab mitmekesist iseloomu ja paindlikku mõtteviisi.

Omavalitsusjuht on sild nelja "maailma" vahel, need on omavalitsusasutus, volikogu, poliitiline meeskond ja kogu omavalitsuse rahvas (kogukonnad). Need ei ole eraldiseisvad, vaid põimuvad igapäevaselt. See läbipõimunud süsteem ei saa toimida ainult käsu peale, aga ei saa ka jääda lootma, et asjad juhtuvad iseenesest. Omavalitsusjuht loob nende vahel usaldust, ent samal ajal hoiab koos süsteemi, mille kaudu omavalitsus tervikuna toimib.

Olgu tegu vabatahtliku või ametliku organisatsiooni osaga, nende keskmes on alati inimene. Kui see meelest ei lähe, siis on lootust, et omavalitsuse juhtimine ei muutu liiga mehaaniliseks ega kaootiliseks.

Valimistel ei küsita niisiis ainult, millist poliitilist ühendust me usaldame, vaid ka kellele usaldame vastutuse rooli. Hea kavatsus ei asenda juhtimisvõimekust. Tüür antakse inimese kätte ja valijal lasub vastutus veenduda, et see inimene oskaks ja suudaks ka sõita.