Kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerijatele on saabumas oluline kuupäev, 1. august. Volikokku pürgija püsiv elukoht peab selle päeva seisuga asuma vallas või linnas, kus ta soovib kandideerida. Kohtupraktikas on paika pandud, et kandidaadi püsiv elukoht tehakse kindlaks rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete põhjal.

2021. aastal, enne eelmisi kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi, vaidlustasid mõned kandidaadid poliitiliste konkurentide kandidaatide registreerimise otsust väitega, et need isikud tegelikult ei ela samas kohalikus omavalitsuses, kuigi rahvastikuregister seda näitas.

Vaidlused jõudsid ka kohtusse. Viimase olulisema lahendi sellel teemal tegi riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 2025. aasta veebruaris, kui lahendas Elva vallavolikogu põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise taotlust rahvastikuregistri elukoha kannete kontrolli võimaluste kohta.

Kas volikogu liikme kandidaadi elukoha küsimus  sai nende kohtuasjade raames selgeks vaieldud? Kes ja kuidas peab kontrollima kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerija tegelikku elukohta? Kes seda vaidlustada saab?

Teise kandidaadi elukoha kontrolli saab taotleda

Kohtuvaidluste tulemusel sai selgeks, et volikokku kandideerija saab nõuda teise kandidaadi elukoha kande õigsuse kontrollimist, kui selle õigsuse osas on põhjendatud kahtlus. Kui volikogu valimistel kandideerivad ka isikud, kelle tegelik elukoht on teises vallas või linnas, võib nende osalemine valimistel mõjutada nende kandidaatide valimistulemust, kelle elukoha kanne on rahvastikuregistris õige.

Tegemist on põhiseadusest tuleneva kandideerimisõiguse (passiivse valimisõiguse) riivega, mis annab õiguse kohtulikule kaitsele. Seejuures on oluline tähele panna, et volikogu liikme kandidaadid selguvad alles pärast seda, kui valla või linna valimiskomisjon on teinud kandidaatide registreerimise otsuse. Otsus tuleb teha pärast kandidaatide registreerimiseks esitamise tähtaja lõppemist ja hiljemalt 35. päeval enne valimispäeva.

Kandidaadi registreerimise otsust lubab seadus aga tühistada hiljemalt 13. päeval enne valimispäeva. Selleks, et takistada ebaõige elukoha kandega kandidaadi valimistel osalemist peavad vajalikud menetlused mahtuma kitsasse 22 päeva pikkusesse ajaaknasse.

Järelevalve alustamiseks on vaja põhjendatud kahtlust

Riigikohtus toimunud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse oli algatanud Elva vallavolikogu, mille hinnangul ei olnud seaduses norme, mis võimaldaksid kohalikul omavalitsusel sisuliselt kontrollida, kas isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha kanne on õige.

Nii nagu riigivõim, võib ka kohalik omavalitsus sekkuda isiku põhiõigustesse vaid seadusest tuleneval alusel.

Riigikohus nõustus, et elukoha andmete õigsuse sisuline kontroll võib riivata nende inimeste põhiõigusi, kelle andmeid kontrollitakse, kuid leidis, et selliseks kontrolliks on seadusest tulenev alus olemas. Isegi kui rahvastikuregistri seaduses ei ole erinorme selle konkreetse menetluse jaoks, on võimalik rahvastikuregistri elukoha kande õigsuse kontrollimisel kohaldada haldusmenetluse seaduses olevaid üldnorme.

Rahvastikuregistri elukoha kande sisulisel kontrollimisel on oluline, et kohalikule omavalitsusele teatavaks saanud andmed tekitaksid põhjendatud kahtluse, et isik ei ela tegelikult rahvastikuregistrisse kantud aadressil. Kui sellist põhjendatud kahtlust ei teki, ei saa kontrolli teostada, sest see riivaks puudutatud isikute eraelu ülemääraselt.

Ühes teises kohtuasjas selgitas riigikohus 2022. aastal, et kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole kohustust kontrollida pidevalt kõigi isikute rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadresside õigsust omal algatusel. Seega on võtmesõna põhjendatud kahtluse tekkimine. Põhjendatud kahtlus võib kohalikul omavalitsusel tekkida ükskõik mis viisil saadud informatsiooni alusel, kohtupraktika kohaselt ka näiteks valla või linna valimiskomisjoni töö kaudu.

Rahvastikuregistrisse peab olema kantud tegelik elukoht

Loodetavasti on mainitud kohtuvaidlused ja selle teema ühiskonnas tõusetumine pärast eelmisi valimisi piisavaks heidutuseks, et kellelgi ei teki tahtmist püüda kandideerida ebaõigete elukoha andmete alusel. Igal juhul peavad sügisestel kohalikel valimistel kandideerijad olema valmis, et nende rahvastikuregistri elukoha kannete õigsust võidakse kontrollida.

Rahvastikuregistrisse tuleb esitada enda elukohana see elukoha aadress, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Riigikohus selgitas, et isik on vaba valima oma elukohta, kuid rahvastikuregistrisse peab ta oma elukohana laskma kanda oma tegeliku elukoha. Inimesel võib olla mitu elukohta ning õigusliku tähendusega elukoha peab ta valima nende hulgast.

Seaduses on sätestatud küll kohustus tagada rahvastikuregistris elukoha andmete olemasolu ja nende õigsus, kuid ei ole selgesõnaliselt sätestatud, millised on järelmid, kui isik on seda kohustust rikkunud.

Riigikohus märkis 2025. aasta veebruarikuises lahendis, et haldusorganile teadvalt valeandmete esitamine on süütegu (karistusseadustiku § 280). Kui valeandmete esitamise eesmärk on saada ametlik dokument, omandada õigus või vabaneda kohustusest, on tegemist kuriteoga, mille puhul on õigus määrata rahaline karistus või kuni kaheaastane vangistus. Kas kuriteoks võib olla ka ebaõigete elukoha andmete esitamine eesmärgiga saada õigus kandideerida volikokku, on praktikas seni läbi vaidlemata.

Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete õigsuse teema on volikokku kandideerimisest oluliselt laiem. Registrijärgse elukohaga on seotud ka mitmed muud küsimused, näiteks kooli- ja lasteaiakohad, sotsiaaltoetused ja -teenused jne. Kas sarnased vaidlused jõuavad peagi ka teistesse valdkondadesse, näitab aeg. Igal juhul tasub oma rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmed üle vaadata ja hoolitseda selle eest, et need oleksid õiged.