Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas on lühikese aja jooksul end nii hästi Eestis sisse seadnud, et keskkonnaameti hinnangul ei ole neist liikidest enam võimalik lahti saada. Küll aga annab nende ohjeldamiskava näpunäiteid, kuidas nende levikut piirata.

"Ohjeldamiskava kindlasti ei pane kohustusi, kohustusi saab panna seadus. Aga seadus ei näe meile ette kohustust tõrjuda hispaania teetigu. See pigem on abistav juhendmaterjal kõigile, kes vähegi soovivad, et Hispaania teetigusid oleks meil vähem," lausus keskkonnaameti loodushoiutööde osakonna juhataja asetäitja Eike Tammekänd.

Ohjeldamiskavas paneb aiapidajatele südamele, et võõrnälkjaid tuleb surmata võimalikult humaanselt, sest tänu hästi arenenud närvisüsteemile tunnevad nad ilmselt valu. Näiteks aiakääridega katki lõigates peaks seda tegema pead pikisuunas poolitades, sest nõnda purustatakse pea närvirõngas ja loom sureb piinlemata. Lihtsalt pooleks lõigates nälkjas kohe ei sure.

"Igasugune hukkamine või surmamine peab olema kiire, see on loomakaitses kõige olulisem. Ega nälkjas ole süüdi, et ta siin on või tal on siin hea olla," ütles Tammekänd.

Tammekännu sõnul on nüüdseks selge, et taimekaitsevahendi lahusega pritsimine või soola puistamine nälkjat ei hävita, küll aga rikuvad need keskkonda.

"Meie spetsialist tegi katse, pani peale rohkem või vähem soola nälkjatele, Hispaania teetigudele ja mõned lihtsalt eritasid hästi palju lima, viskasid selle limakorgi koos soolaga maha ja roomasid edasi," rääkis Tammekänd.

Kava soovitab omavalitsustel tigude tõrje sisse kirjutada heakorraeeskirjadesse ja mõelda ka eraldi kogumiskonteinerite paigaldamise peale.

"Me mingi aeg tagasi tegime seda, meil oli üle valla mitmekümnes punktis need kastid. Ütleme, et 80, 90 protsenti – seal vahel need olid olmeprügi täis," ütles Viimsi abivallavanem Alar Mik.

Kava ennast peab Mik väga heaks ja soovitab eriti lugeda lisasid, kus antakse väärt näpunäiteid, kuidas loodust säästvalt tigudest lahti saada.

Pille Hermann Tallinna botaanikaaiast lausus, et ohjeldamiskava oleks pidanud juba ammu valmis olema, aiapidajate, aga eriti algajate jaoks on seal palju häid soovitusi.

"Ei taha küll halvasti öelda, aga ootan rikkalikku teoaastat, sest nemad toovad mulle leiva lauale. Märgid näitavad et tuleb (rikkalik teoaasta), sest talv oli talvitumiseks väga soodne. Lumi tuli varakult maha, tuli mittekülmunud maapinnale. Oli paks lumekiht ja mulla pealmine temperatuur oli paari-kolme kraadi juures. See ei külmunud läbi," lausus Hermann.