Tartu Tamme gümnaasiumi noored on alates novembrist töötanud elu esimese purksateliidi ehitamise kallal tingimustes, kus joogipurgi suurusesse anumasse, tuli mahutada kõik sateliidi alamsüsteemid.

Nüüd on käes tõehetk – kohe viiakse satelliit drooniga kuni ühe kilomeetri kõrgusele, kus see lastakse vabalangemisse, et saada teada, kas kõik ka päriselt töötab.

"Elektroonikat võib igaüks kokku panna. Töötab või mitte, seda saab kontrollida, aga seda, kas ta töötab ka õhus, kas ta töötab lennates, kas ta töötab ka siis, kui ta kõvasti vastu maad kukub, see on see kvaliteedimärk," lausus ESERO Eesti CanSati peakorraldaja Tõnis Rüütel.

"Noortel oli kohustuslik koguda õhurõhku ja temperatuuri ja edastada see maajaama iga sekund. Ja teine ülesanne oli neil vabalt valitud ehk missioon kaks," lisas ta.

Sellega põnevus ei lõppenud – alla visatud satelliit tuli ka maastikul üles otsida, et veenduda, kas kõik on jätkuvalt töökorras ja kas maandumine õnnestus.

Et õues oli väga tugev tuul, osutus mõne satelliidi otsimine tõeliseks seikluseks üle ojade, läbi muda ja võsa. Aga pingutus tasus end kuhjaga.

"Kui need andmed läbi tulid ja see hakkas maanduma, nägime seda, et kuidas see kõik päriselt töötab ja kuidas kõik see, mis me oleme teinud, päriselt tasub ennast ära. Nagu see, et me päriselt leidsime ka selle üles, see on minu meelest kõige ägedam," rääkis võistluse võitnud "Tammetõru" võistkonna liige Kaari Kingo Tartu Tamme gümnaasiumist.

"Kõige põnevam on see, kas saab üldse andmed kätte. Kas midagi läheb untsu, kas kõik mängib perfektselt välja. Kas leiab satelliidi üles," ütles võistkonna "Kaljapurk" liige Martin Kotkas Tallinna reaalkoolist.

CanSat võistlus toimus Eestis teist korda ja selle laiem missioon on tekitada läbi praktiliste ja päris tegevuste noortes huvi täppisteaduste ja kosmosevaldkonna vastu.