Karise sõnul moodustavad USA riigikaitsekulud 68 protsenti NATO riikide vastavatest kuludest. Kui USA kulutas eelmisel aastal 860 miljardit dollarit riigikaitsele, siis Euroopas asuvad NATO riigid ja Kanada kulutasid kokku ainult 404 miljardit dollarit.

"Me peame tegema midagi. [Euroopa ja USA jaotus] peab olema vähemalt 50/50. See oleks parem ka meile," ütles Karis Financial Timesile.

Samuti ütles Eesti president, et riigikaitsemaksu kehtestamine oleks "üks viis suurendada riigikaitse rahastust", lisades, et inimesed saavad aru, kuhu see raha läheks.

Karis lisas, et endisel USA presidendil oli õigus, kui ta kutsus Euroopa riike üles kulutama rohkem riigikaitsele.

"See on meie riigikaitse, me peame tegema seda enda jaoks," ütles president.

Rinkevics ütles eraldi intervjuus, et NATO liikmetel ei piisa kahe protsendi kulutamisest riigikaitsele.

"Siin selles Euroopa ja maailma osas, me saame aru, et peame jõudma kolme protsendini. Enamiku NATO liikmete puhul, olgem ausad, tuleb jõuda külma sõja aegsele kulutuste [tasemele]. Ning see on palju rohkem kui kaks protsenti," ütles Läti president.

Samuti ütles Rinkevics, et ka teistes Euroopa riikides tuleb arutada ajateenistuse taastamist. Läti otsustas eelmisel aastal ajateenistuse taastamise kasuks.

"On tõsine vajadus aruteluks ajateenistuse üle," ütles Rinkevics.

Läti president tunnistas, et kaitsejõudude juhid soovivad sageli, et nende alluvuses oleksid kutselised sõdurid ning kohustuslik ajateenistus ei pruugi olla populaarne. Ometi on Euroopa riikide kaitsejõududel probleeme värbamisega ning kohustuslik ajateenistus aitaks suurendada reservi Venemaa heidutamiseks.

"Keegi ei taha sõdida. Kuid probleem on see, et keegi ei taha langeda sissetungi ohvriks. Ning keegi ei taha, et see, mis juhtus Ukrainas, juhtuks siin," lisas Rinkevics.

Läti presidendi sõnul tulenes Läti enda valik ajateenistuse taastamise kasuks tekkinud geopoliitilisest olukorrast ja riigi demograafilistest probleemidest.

Rinkevics puudutas intervjuu käigus ka asjaolu, et Balti riikide eksport Kesk-Aasiasse on kasvanud järsult pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, mis mõnede arvates võib viidata sanktsioonidest kõrvale hiilimisele.

Läti president ütles, et on vaja rohkem pingutusi Euroopa Liidu, mitte liikmesriikide tasemel sanktsioonide jõustamiseks ning konkreetsete kaupade keelustamiseks.

"Ütleksin, et tsentraliseeritud EL-i järelevalvemehhanism oleks teretulnud," ütles Rinkevics.

Läti president lisas, et EL peaks kaaluma niinimetatud teiseste sanktsioonide kehtestamist kolmandatele riikidele või ettevõtetele, mis keelduvad järgimast EL-i ekspordikeeldu Venemaale.