Eksperdid: USA relvatarnete peatamine sunnib teiste tootjate poole pöörduma

Ameerika Ühendriikide otsus peatada Eestile ja teistele Euroopa riikidele relvatarned seoses Iraani sõjaga võib viia vajaduseni otsida asendusi teiste maade relvatootjatelt, ütlesid ERR-iga rääkinud julgeolekueksperdid.
Kaitseminister Hanno Pevkur ütles esmaspäeva õhtul pärast telefonivestlust USA sõjaministri Pete Hegsethiga, et edasi lükkuvad mitmikraketiheitjate HIMARS moona ning tankitõrjesüsteemide Javelin tarned.
"Ega sellises olukorras midagi muud teha ei saa, kui et siis tuleb leida mujalt. Aga tuleb leida. Ma loodan, et need võimalused on," ütles riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200).
"See tähendab seda, et teised müüjad, teised riigid saavad Eestile rohkem müüa. Eesti on tellinud ka Lõuna-Korea korporatsioonilt Hanwha mitmikraketiheitjaid Chunmoo ja neile on see kindlasti hea uudis, sest et nende süsteemide tähtsus Eesti hankeplaanides kasvab, et nemad on võimalik alternatiiv HIMARS-ile," ütles julgeolekuekspert Meelis Oidsalu.
"Tervikuna ma arvan, et teistel turuosalistel lihtsalt tekib rohkem võimalusi Euroopa riikidele müüa. Kokkuvõttes USA kaotab sellega turgu pikemas perspektiivis päris kindlasti," lisas Oidsalu.
Teiste relvatootjate poole pöördumist pidas mõistlikuks ka kaitseväe eelmine juhataja, kindral Martin Herem: "HIMARS on väga hea relvasüsteem, räägitagu mida tahes Ukraina kohta, see on hea süsteem. Ja siiamaani Ameerika on olnud ka väga kindel partner. Aga praegu, kuna nad tegutsevad ise, kulutavad moona ja nende muu käitumine on ka veidi ebakindel, siis ma ütleks, et tasuks vaadata, kust kohast on võimalik leida alternatiive. Ja kas siis kiirendada midagi Lõuna-Koreaga või mõelda välja veel midagi uut."
Herem tõi siinkohal välja ka võimaluse teha relvastuse soetamisel koostööd Ukrainaga: "Kui kaitsevägi ütleb väga konkreetselt, kui kaugele ja mida ta tahab lasta, siis võib ju vaadata ka, kas osaliselt on neid efekte võimalik lahendada Eestil koostöös Ukrainaga mingite toodete näol - mingisugused pikamadroonid näiteks või minu pärast kasvõi raketid."
Riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid (SDE) avaldas lootust, et Eesti relvahangetega tegelevad kaitseministeerium ja riigi kaitseinvesteeringute keskus suudavad muutunud olukorraga kohaneda.
"Ma usun, et Eesti on arvestanud sellega arvestanud juba neid hankeid tehes. Loomulikult, kaitseministeeriumi ülesanne ongi pakkuda välja, et mis on see kõige otstarbekam viis, kuidas edasi minna. Suure tõenäosusega ei ole, kui me räägime Ameerika Ühendriikidelt ostetud kaupadest, need nii lihtsasti asendatavad ja arvestada tuleb sellega, et me ei ole kindlasti ainsad USA liitlased ja partnerid, kelle tarned võivad hilineda ja seetõttu ka nendele alternatiividele kindlasti on maailmas nõudlust peale meie veel," rääkis Kaljulaid.
"Nii et, et see on keeruline ülesanne, aga selleks meil kaitseministeerium ja riigi kaitseinvesteeringute keskus ongi, et selliseid keerulisi ülesandeid lahendada. Ma ei teeks sellest mingit sisepoliitilist küsimust, ma usun, et küllap minister ja ministeerium püüavad siin leida kõige parema võimaliku lahenduse," lisas ta.
Oidsalu tõi välja, et USA otsus võib kiirendada Euroopa riikide oma kaitsetööstuse arendamist.
"Mingis mõttes on see võib-olla ka vajalik kui järjekordne äratussignaal Euroopa riikidele. Siin Leedu on olnud hästi Ameerika-keskne oma sõjalise koostöö poliitikas –ma arvan, et ka Baltikumis tuleb ümber hinnata USA usaldusväärsust tarnijana, mis on antud juhul mitte poliitilise usaldusväärsuse küsimus, vaid lihtsalt tehniliselt – nad ei suuda peale toota. USA kaitsetööstusbaas ei ole tegelikult arenenud nii palju, et USA suudaks väga intensiivseid ja suuri sõdu pidada. See on ka probleem," tõdes Oidsalu.
Tarnete tõrkeid võis eeldada
Oidsalu ja Kaljulaid ütlesid, et USA õhurünnakute intensiivsust vaadates võis eeldada, et varude probleem võib tekkida.
"See uudis ei tulnud päris ootamatult – sellest on tegelikult olnud juttu juba Iraani sõja algusest peale, et Ameerika Ühendriikidel ei pruugi olla võimalik toota piisavalt kiiresti juurde seda laskemoona, mida nad on Iraanis tegutsedes ära kulutanud. Ja loomulikult need, kes jälgivad neid protsesse tähelepanelikult, saavad aru, et varem või hiljem võib see mõjutada siis ka tarneid Ameerika liitlastele ja partneritele. Nii et see uudis ei tulnud ootamatult," ütles Kaljulaid.
"Iraani sõda ja selle intensiivsus iseenesest lubasid oletada, et mingeid selliseid probleeme USA-l tekib, teatud moonavarud on seal hästi kiiresti kahanenud. Ja teatud moonavarude puhul öeldakse ka, et järgmised viis aastat on võib-olla seal põud, et see tarnekriis võib olla pikem kui võib-olla täna räägitakse. Sõltub ka sellest, kuidas Iraani sõda läheb, see ei ole veel läbi – põhimõtteliselt võib see ka jätkuda," ütles Oidsalu.
Oidsalu tõi veel ühe aspektina välja ka selle, et osa Ameerika Ühendriikidest ostetavast sõjatehnikast rahastab USA ise, mistõttu tuleks vaadata, et neid suhteid ei lõhutaks.
"Eesti Eestile lubatud tarned on osaliselt seotud ka USA rahastusega erinevate fondide kaudu ja need tuleks ikkagi ära oodata, neid nagu tühistada ei ole mõtet, sest USA riik ka toetab iseenda relvamüüki. Ja USA-ga nii-öelda relvastusalasid sidemeid katkestada pole ka mingit põhjust selle uudise valguses," märkis ta.
Javelinid pole probleem, suurem mure HIMARS-ite moonaga
Heremi sõnul ei ole Javelinide tarnete edasilükkumine suur probleem, küll aga HIMARS-ite moona saabumise venimine.
"Kui on tegemist Javelini moonaga, siis ma isegi julgen öelda, et ei ole hullu. Sest tõenäoliselt meil on Javelini moona juba olemas, aga meil on ka alternatiivseid vahendeid, erinevaid tankitõrjevahendeid," rääkis ta. "[Aga] HIMARS-i moonaga on muidugi kehvasti. Kui need lükkuvad kaugemale kui kaks aastat, siis on halb. Õnneks meil on Koreaga lepingud, mis võiks seda kõike leevendada või lausa asendada. Midagi ilusat selles pildis ei ole, Venemaa on meie kõrval ja ma arvan, et kuni nad on seotud Ukrainaga, siis meil on aega. Kuni nad enam Ukrainaga seotud ei ole, siis ei saa öelda, et nad kohe mingi agressiooni teostavad, aga sel hetkel me peaksime olema küll väga valmis," märkis Herem.
"Sellepärast ma ütlengi, et kõik, mis jääb kahe aasta sisse, on enam-vähem rahuldav, aga kui see läheb kaugemale, siis meil tuleks otsida mingisuguseid alternatiive väga kiiresti," rõhutas kindral.
Toimetaja: Mait Ots








