Riigikaitsenõukogu kohtumisel keskenduti kaitsetööstuse arendamisele ja võimalikele takistustele. President Alar Karise sõnul nõuab pinev olukord maailmas, et Euroopa toodaks rohkem. Praegu tuleb üle poole kaitsevarustusest väljastpoolt.

"Meie oleme ka Euroopa osa, järelikult me peame ka siin rohkem pingutama ja just, et ressursid jääksid siia ja oleks ka selliseid ettevõtteid, nagu meil on praegu käsil Lõuna-Korea tööstus, kes tahab siia paigutada 100 miljonit eurot. Ehk siis teisisõnu, kui me anname raha välja, siis oleks hea, kui nemad ka siia paigutaksid," ütles president Karis.

Palju üksikasju veel selgub, kuid kaitseministri Hanno Pevkuri sõnul on kõik Lõuna-Korea ettevõtte Hanwha Aerospace'i investeeringud ühel või teisel moel seotud Eesti kaitseväe vajadustega või kohalike kaitsetööstusettevõtetega tehtud kokkulepetega. Pakett hõlmab muuhulgas ka hooldus- ja remondikeskuse ning laskemoonatehase rajamist. Praeguse seisuga plaanitakse tehases toota 40 mm laskemoona.

"Kui me räägime 40 millimeetrisest moonast, siis see on ikkagi mõeldud lahingmasinatele. Lahingmasinad reeglina kasutavad kas 25, 35 või 40 millimeetrist moona ja see on see, mida Hanwha ka oma masinatele, Redbackidele, peale paneb ehk see on see põhifookus. Aga loomulikult, kui liin on juba olemas, siis selle liini peal on võimalik toota ka teisi kaliibreid," sõnas Pevkur.

Täpne tootmismaht ja tehase valmimise aeg pole veel kindel. Ehituseks on vaja leida sobiv piirkond ja kaalumisel on erinevad variandid.

"See sõltub sellest, millistest mahtudest me räägime ja kui suured peavad ohualad olema, et kui on võimalik neid mahutada Pärnumaale ja nad soovivad Pärnumaale minna, siis on see võimalik. Pärnumaal on veel kaks krunti vaba, aga kui on vaja suuremaid ohualasid, siis tuleb hakata täiesti uusi alasid vaatama, sest mis puudutab kolme ala, mis on Läänemaal ja Ida-Virumaal kaks ala, siis seal on praegu juba huvilised olemas," lausus Pevkur.

Sellel nädalal võib selguda ka Ida-Virumaale plaanitava suurekaliibrilise laskemoonatehase saatus. Investeering ulatuks kuni 300 miljoni euroni ja praegu oodatakse rahvusvahelise ettevõtte tagasidet Eesti pakkumisele. Välismaist kaitsetööstust võiks siia tuua veel, aga presidendi sõnul seisame silmitsi teatud piirangutega.

"Üks probleem, mis tekib ka nende samade parkide, ma mõtlen kaitsetööstusparkidega, meil ei ole praeguse seisuga võib-olla piisavalt elektrienergiat selleks, et siia kutsuda neid ettevõtteid, kes seda võib-olla rohkem vajavad," sõnas Karis.

Murekohti on veelgi. Peaminister Kristen Michal toob näiteks välja protsesside aegluse, mis pärsivad nii kaitsetööstusparkide kui ka polügonide rajamist. Samas ulatus möödunud aastal Eesti kaitsetööstuse müügikäive 730 miljoni euroni, millest valdav osa tuli ekspordist.