"Build with Ukraine" algatus seob Eesti tehnoloogilised lahendused Ukraina lahingukogemusega, võimaldades innovatiivsete kaitsetööstuse lahenduste kiiremat tootmist, teatas kaitseministeerium.

"Mitu Eesti kaitsetööstuse ettevõtet tegutseb Ukrainas juba täna, kuid näeme, et kaitsetööstuse koostöö saab olla tõhusam, eriti, mis puudutab toodete testimist ja praktilist kasutatavust, et need vastaksid ka Eesti kaitseväe vajadustele," ütles Pevkur, kelle sõnul võimaldab lepe ettevõtetel ka kiiremini kasvatada mahtusid, et rahuldada nõudlust, kui toode on juba tootmisse jõudnud.

Ministeerium rõhutas, et mitmed Eesti ettevõtted on väljendanud huvi alustada koostööd Ukraina partneritega, et toota ründe- ja püüdurdroone ning elektroonilise sõjapidamise lahendusi. Samuti on Ukraina ettevõtted näidanud üles huvi rajada tootmisüksusi Eestisse, mis võimaldaks neile parema juurdepääsu Euroopa ja teistele turgudele.

Kolmepäevase visiidi raames osales kaitseminister Pevkur ka Eesti-Ukraina kaitsetööstuse foorumil ja pidas kõne Kyiv Security Forumil, kus märkis muuhulgas, et viimasel ajal rahvusvaheliselt levivad hirmutamisnarratiivid edendavad eelkõige Venemaa huve.

"Mida rohkem me kordame Venemaa narratiive, seda vähem on fookus Ukrainal ja see on täpselt see, mida [Venemaa president] Putin soovib," ütles Pevkur, kelle sõnul ei tohi Venemaa puhul kunagi kaotada valvsust, kuid tuleb alati tugineda reaalsetele ohuhinnangutele.

Eesti on võtnud kohustuse eraldada Ukraina sõjaliseks toetamiseks igal aastal vähemalt 0,25 protsenti oma sisemajanduse koguproduktist (SKP). Aastaks 2026 ulatub selle kohustuse rahaline maht ligi 110,7 miljoni euroni, lähiaastatel on abi fookuses eelkõige droonide ja droonivastaste süsteemide soetamine ning Eesti ja Ukraina kaitsetööstuste toetamine, lisas ministeerium.