Lõuna-Korea kaitsetööstusettevõte investeerib Eestisse 100 miljonit eurot

Lõuna-Korea kaitsetööstusettevõte Hanwha Aerospace teatas 100 miljoni euro suurusest investeerimispaketist Eesti kaitsetööstusesse. Pakett hõlmab ka laskemoonatehase ning hooldus-ja remondikeskuse rajamist.
Pakett hõlmab otseseid investeeringuid kohaliku laskemoonatehase rajamisse, sõltumatu hoolduse ja remondivõimekusi arendava tippkeskuse loomist, koolitus- ja varustustoetust ning teadus- ja arendusalase koostöö laiendamist Eesti kaitsetööstusettevõtetega.
Ettevõte teatas pressiteate vahendusel, et otseste investeeringute ning ühiste teadus- ja arendusprojektide majanduslik mõju võib hinnanguliselt ulatuda ligikaudu 160 miljoni euroni, mis kasvatab kogu investeerimispaketi kogumahuks kuni 260 miljonit eurot.
Kaitseminister Hanno Pevkur ütles ERR-ile, et osa investeeringust on seotud hankelepinguga mitmikraketiheitjate Chunmoo ostmiseks. "Selle lepingu osa oligi see, et Hanwha investeerib Eesti kaitsetööstusesse. Nüüd hakkab see jõudma konkreetsete kahepoolsete lepeteni Eesti ettevõtetega," sõnas Pevkur.
"Me oleme alati öelnud, et kui me räägime kaitsetööstuse tehnoloogiasiirdest, siis see on just see, mida me soovime – et ei oleks ainult tuim investeering olemasolevasse tehnoloogiasse, vaid me soovime ka, et siia tuleks uut teadmist ja oskust. Hanwha on olnud siin Eestile väga hea partner," kommenteeris Pevkur.
"See parim teadmine, mis on hetkel Hanwha Aerospace'il olemas, siirdub osalt ka Eestisse. Pluss hakatakse ühiselt arendama erinevaid tooteid, mis on Hanwha huviorbiidis siin Eestis. Ärgem unustagem, et lisaks K9-tele ja Chunmoodele on tegelikult Hanwha üks võimalikest pakkujatest ka Eesti sõjalaevade uuendamisel. Nii et meie koostöö võib veel suureneda. Laevade otsus ei ole veel tehtud, aga kindlasti see investeering näitab Hanwha tõsidust siseneda Eesti turule ka näiteks sõjalaevade ehitamises," rääkis Pevkur.
Pakett hõlmab 25 miljoni eurose laskemoonatehase ehitamist Eestisse, kus hakataks tootma 40 mm laskemoona. Tehast opereeritaks koostöös kohaliku tootjaga ning see suudaks toota üle 300 000 mürsu aastas.
Pevkur ei soovinud veel välja öelda, kuhu laskemoonatehas rajatakse.
"Laseme kõik need kokkulepped lõplikult paika saada. Mis puudutab võimalikke asukohti, siis me oleme riigi eriplaneeringu raames neli asukohta Eestis ära fikseerinud, kus võiks olla lõhkeainega seonduv kaitsetööstus. Need on Pärnumaal Tõstamaa kandis, Läänemaal Piirsalu kandis ja kaks asukohta Ida-Virumaal. Suure tõenäosusega saab see olema ühes nendest neljast, aga kui logistiliselt või muudel põhjustel soovib Hanwha mingit teist asukohta, siis oleme selleks avatud. Eesmärk on ikkagi võimalikult kiiresti tehas tootma panna," ütles Pevkur.
Lisaks infrastruktuuriinvesteeringutele plaanib Hanwha Aerospace pakkuda spetsiaalseid koolitusprogramme Eesti kaitseväe operatiivvõimekuse tugevdamiseks, samuti varustuse ja komponentide toetust kohapeal, tagamaks, et Eesti suudab oma soetatud relvasüsteeme iseseisvalt kasutada ja hallata.
Pakett hõlmab ka ühist teadus- ja arendustegevust Eesti ettevõtetega. 2025. aasta septembris sõlmis Hanwha Aerospace koostöömemorandumid Eesti IT-ettevõtetega Nortal ja Sensus Q, et ühiselt arendada lahingujuhtimissüsteemi ja sellega seotud tarkvaralahendusi.
2026. aasta veebruaris sõlmis ettevõte koostöömemorandumi Frankenburg Technologiesiga, et arendada ühiselt 40 mm-põhist mehitamata droonivastast süsteemi kasvava drooniohu vastu.
Lisaks sõlmis Hanwha Aerospace koostöömemorandumi Marduk Technologiesiga, Eesti passiivse optilise tuvastuse spetsialistiga, et arendada ühiselt jalaväerelvastusega lahingumasinatele (IFV) integreeritavat mehitamata õhusüsteemide vastast lahendust. Ettevõte teeb koostööd ka Milrem Roboticsiga, keskendudes keskmise klassi roomikuga UGV-de ühisarendusele, ekspordile ja Milremi THeMIS platvormi kommertsialiseerimisele.
Go Groupi kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov teatas ERR-ile, et möödunud aasta 21. detsembril sõlmis Hanwha koostöömemorandumi ka ettevõttega Go Craft, et tagada Eesti kaitseväele tarnitavate Chunmoo süsteemide elukaare tugi ja kriisiolukordades vajadusel ka kriitiliste varuosade tootmine.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Kadri Põlendik








