Jalaväe lahingumasinad kestavad veel küll. Uute ostmise asemel tuleb hoopis tekitada võime kaugele näha, sinna lüüa ja end sealt tuleva eest kaitsta. Seda loeb välja kaitseministri sõnumist.

"Me räägime aastatest 2028–2031, kui lahingmasinad pidid hakkama vaikselt uued tulema. Me eelkõige peame keskenduma olukorrateadlikkusele, aga samamoodi arvatavasti tulejõule, mobiilsusele, kaitseväe ja üksuste mobiilsusele ja paindlikkusele," lausus Pevkur.

Kunagine kaitseministeeriumi asekantsler Meelis Oidsalu ütles, et pärast korduvaid droonivahejuhtumeid oli valitsus sunnitud midagi ümber otsustama. Oluline on, mitu miljonit tegelikult peatselt avalikustatav riigikaitse arengukava uutesse arendustesse suunab, märkis Oidsalu.

"Olemasolevate jalaväe lahingumasinate elutsükli uuendus tuleks niikuinii ära teha. Ja see sööb suure summa ära sellest planeeritud summast. Ja pärast seda ajakirjanikud peaksid ka küsima, kui palju sealt reaalselt ikkagi droonikaitsesse siis läheb," lausus Oidsalu.

Otsus võiks mõjuda hästi kohalikule kaitsetööstusele. Eesti ettevõtete toodang on kasutusel Ukrainas, ositi toimub seal ka tootmine. Ukrainas toimivaid lahendusi saaks tuua Eestisse.

"Ma usun, et see on kokkuvõttes õige otsus ja toob ka kaitsetööstusesse Eestis uut tuult ja uut arengut rohkem kui oleks toonud need jalaväe lahingumasinate kaitsetööstusdiilid," ütles Oidsalu.

"Vähegi tegijad selle valdkonna Eesti kaitsetöösturid tegelikult testivadki ja arendavad ositi oma tooteid Ukrainas. On ka ühisettevõtteid," lisas ta.

Eelduseks on sellise tarkuse juurutamine kaitseväe väljaõppesse. Ja otsus, millist löögivõimet arendada. Näiteks Ukraina mehitamata sõidukid on pärssinud Vene mereväe tegutsemise Mustal merel.