Eelmisel nädalal selgus, et Pevkur sõlmis Washingtonis Lockheed Martini esindajatega kokkuleppe mobiilsete raketilaskesüsteemide HIMARS hoolduskeskuse rajamiseks.

Pevkuri sõnul on riigi eesmärgiks, et suurfirma investeeringud aga sellega ei lõppeks. Lisaks sõnas ta, et investeering kannab enesega ka tugevamat sõnumit.

"Lisaks sellele, et see on tööstuse huvi ja majanduse huvi, siis see on lõpuks ka heidutuse huvi, et siin on USA väga suur kaitsetööstustegija. See heidutab kindlasti ka Venemaad," ütles Pevkur.

Minister teatas saates lisaks, et kaitseministeerium jõudis esmaspäeval ka kokkuleppeni 155 millimeetrise laskemoonatehase tootjaga.

Ettevõtjale sai ministri sõnul lubatud, et enne lepingute ametlikku sõlmimist nende nime ei avalikustata. Küll aga avaldas Pevkur, et tegemist ei ole saatest varem läbi käinud Hanwha Aerospace ega Lockheed Martiniga.

Ettevõte investeerib Põhja-Kiviõli kaitsetööstusparki rajatavasse tehasesse vähemalt 300 miljonit eurot. Tehases hakatakse tootma nii lühi-, kesk-, kui ka kaugmaamoona.

Iraani sõjast rääkides ei osanud Pevkur öelda, kas USA neid alahindas, küll aga on ministrit üllatanud Iraani relvastuse mahud.

Pevkur kordas saates ka üle, et Eesti on vajadusel valmis suurliitlase USA-ga läbi rääkima oma sõdurite saatmisest Iraani.

"Teadmata, millised on nüüd praegu alanud läbirääkimised, mis mõju nendel on, siis on kindlasti meie huvi ja vajadus olla laua taga. Et kui meil peaks olema ühel päeval raske, siis on ameeriklased meiega," ütles Pevkur.

Hiljutisest peaminister Kristen Michali MAGA-kriitilisest sõnavõtust rääkides, leidis Pevkur, et kui rollid oleks vastupidised, siis see meile ei meeldiks.

"Võiksime samamoodi küsida, et kas on hea, kui ameeriklased ütlevad meie poliitika kohta midagi. Selge on see, et sõltumata sellest, millised on emotsioonid, on iga administratsiooniga vaja läbi saada. Mina olen hoidnud seda positsiooni, et meil on vaja sõltumata administratsioonist Pentagoniga rääkida," sõnas Pevkur.

Pevkur ütles, et temal hirmu, et USA otsustajate seas Iraani taustal Ukraina ära unustatakse, pole. Pigem peaks üle lombi toimuvat analüüsides lähtuma sisepoliitikast.

Seal toimuvat mõjutavad tema sõnul neli tegurit.

Esiteks Iraani sõjaga lakke lennanud kütuse hind, teiseks president Donald Trumpi soov Iraani sõda tänupühadeks lõpetada, kolmandaks lähenevad siseriiklikud vahevalimised ning neljandaks samuti lähenev NATO tippkohtumine Ankaras.

"Suure tõenäosusega ameeriklaste soov on ära lõpetada Iraani sõda võimalikult kiiresti ja suruda Ukraina kokkuleppele veel enne Ankara tippkohtumist, et Trumpil oleks võimalik siis tulla ja näidata, et tema on rahutooja," sõnas Pevkur.