Põhja-Kiviõlisse rajab suurekaliibrilise laskemoonatehase Türgi ettevõte ARCA, mille asutajat ja juhti on varem kahtlustatud raha eest NATO lepingutega manipuleerimises. Möödunud aastal loobus USA justiitsministeerium ootamatult süüdistustest. Vaid mõni päev varem oli toimunud kõrgetasemeline kohtumine Türgi ja USA presideni vahel.

"Üks põhjus, miks see laskemoonatehase otsus on viibinud, oligi taustakontrolli vajadus ja väidetavalt Eesti julgeolekuasutused on ka sellele juhtumile ja riskidele peale vaadanud. Loomulikult see hea muljet ei jäta ettevõtjast. Nüüd on tema kohustus oma usaldusväärsust tõestada siin Eestis ka," lausus julgeolekuekspert Meelis Oidsalu.

"Laskemoonatehas on kõrgendatud ohuga ettevõte ja kui seal on omanikeringi või juhtide osas üleval mingisugused kahtlused, siis kindlasti riik peab vaatama ja vaatabki sinna sisse, et millega tegu ja kas need kahtlused on kuidagi põhjendatud. Selliste taustakontrollide läbiviimine on täiesti tavapärane ja ma olen täiesti kindel, et kaitsepolitsei seda teeb," sõnas sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juht Erkki Koort.

Konkursil pidi ettevõte tõestama, et neil pole laskemoonatehase rajamiseks mingisuguseid välistusi. Lisaks uuris kaitseministeerium ettevõtte tausta avalikest allikatest. Sellest jäi kaitseministri Hanno Pevkuri sõnul eelkõige silma, et ARCA käive on üle kolme miljardi euro ja nad on rahvusvahelisel moonaturul väga aktiivsed. Suur hulk toodangust müüakse näiteks USA kaitseväele. Lisaks rõhutab Pevkur, et tegu on ikkagi NATO ettevõttega.

"Sellele, kas kusagil midagi vaiba alla on lükatud või mitte, on minul väga raske vastata. Kindlasti meie asutused teevad põhjalikku kontrolli, kui läheb tegevusloa väljaandmiseks. Konkursi käigus seda ei saa teha, aga kui hakatakse tegema vastavat luba siin Eestis toimetamiseks, relvaloa saamiseks ja kõigi muude vajalike lubade saamiseks, siis need kontrollid tehakse väga põhjalikud," vastas Pevkur küsimusele, kas Eesti peaks korruptsioonijuhtumi pärast muretsema.

Tõenäoliselt saab ettevõte vajaminevad load ikkagi kätte, sest varasemad kahtlused pole mujal kuhugi jõudnud.

"Kõikide kahtluste puhul tuleb arvestada seda, et tal peab olema mingisugune tõendatud või uurimuslik järelm," ütles Oidsalu.

Samas võib ettevõte hiljem jääda näiteks kapo täiendava jälgimise alla.

"Sellistel ettevõtetel on julgeolekuasutuste ja politseiga vääramatu teha igapäevast koostööd, et neid ohte minimeerida. Selles suhtes olen täiesti kindel, et see saab olema tavapärane praktika, et seal midagi ootamatut ei juhtuks ja kõik püsiks turvaline," lausus Koort.

ARCA Baltics Operations hakkab Põhja-Kiviõlis peamiselt tootma 155-millimeetrist suurtükimoona. Ettevõte investeerib 300 miljonit eurot ja loob kuni 1000 uut töökohta.