"Kogu see uute jalaväe lahingumasinate programm algas nõks üle aasta tagasi," ütles ERR-ile riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) lahinguplatvormide kategooriajuht Janari Kasemets. Kaitsevägi tuvastas, et selline vajadus on tekkinud ning seejärel on RKIK tegutsenud selle nimel, et sobiv pakkuja leida.

"Oleme koostöös kaitseväega uurinud erinevaid lahingumasinaid, käinud tutvumas ja valinud välja praeguse seisuga neli tootjat, kelle masinad neile potentsiaalselt sobiksid. Nüüd me olemegi jõudmas lõpufaasi, kus on piisavalt infot käes ja üsna pea on oodata otsust, millise konkreetse me võtame ja eks tootjad on ka sellega kursis," rääkis Kasemets.

Siin peitub põhjus, miks Lõuna-Korea ettevõte Hanwha Aerospace saatis eelmisel nädalal pressiteate, et investeerib Eesti kaitsetööstusse 100 miljonit eurot. Plaanides on laskemoonatehas, sõjatehnika hooldus- ja remondikeskus ning teadus- ja arenduskoostöö Eesti ettevõtetega. Need aga realiseeruvad ainult siis, kui riik otsustab osta Hanwha jalaväe lahingumasinaid Redback.

"See on tõesti see, mida nemad on meile pakkunud, aga ka teised tootjad on teinud oma pakkumised sarnasemad ja vähem sarnasemad," sõnas Kasemets.

Neist üks on rootslaste BAE Systems, mille CV90 lahingumasinad on meil juba praegu kasutuses. Lisaks ameeriklaste kaitsetööstusettevõtte tütarfirmad General Dynamics UK ja General Dynamics EU, kes pakuvad vastavalt jalaväe lahingumasinaid Ajax ja ASCOD. Viimased võetakse kasutusele näiteks Lätis.

Seega mingisugune suurinvesteering tuleb Eestisse igal juhul, see on osa jalaväe lahingumasinate hankelepingust, kus on kirjas protsent, kui suur osa tuleks investeerida Eesti kaitsetööstusesse. Milliselt ettevõttelt, mis summas ja millise sisuga investeering – see on lahtine, kuni lähema paari kuu jooksul saab kaitseministeerium otsuse tehtud.

ERR-iga kõnelenud valdkonnaspetsialistide sõnul tahab Hanwha juhtida pressiteatega oma plaanidele suuremat tähelepanu, lootes nii garanteerida endale leping. Eesti võib kalduda pigem rootslaste poole, sest peale selle, et CV90 on juba kasutusel, allkirjastas Eesti ka novembris koos teiste lähiriikidega kokkuleppe tihendamaks koostööd nende uue põlvkonna lahingumasinate väljatöötamiseks ja võimalikuks hankimiseks. Samas ei tähenda see kohustust neid masinaid uuesti osta.

Lõunakorealaste laskemoonatehasest tuleksid granaadid

Juhul, kui Lõuna-Korea jalaväe lahingumasinad osutuvad valituks, hakkaks nende plaanitav lasemoonatehas tootma 40-millimeetriseid granaate, mida saaks kasutada näiteks automaatgranaadiheitja Mk 47, kõneles ERR-ile Hanwha Aerospace'i maismaasüsteemide 2. äriüksuse juht Byung-gil Lee. Eestis on aga kasutuses Mk 19 granaadiheitjad, seega eelkõige oleks tehase toodang mõeldud neile.

Kuna aga selle konkreetse tehase valmimine sõltub riigi otsusest, kellelt jalaväe lahingumasinaid osta, ei ole ka paigas ühtegi konkreetsemat detaili, välja arvatud see, et tehase opereerimiseks leitakse kohalik partner.

Hanwha Aerospace on juba sõlminud mitu koostöömemorandumit Eesti ettevõtetega. Näiteks on koos Frankenburg Technologiesi ja Marduk Technologiesiga kavas välja töötada ja tootma hakata droonivastaseid süsteeme. Lee sõnul oleks võimalik neid tulevikus kasutusele võtta ka Lõuna-Korea sõjaväes, selleks käivad läbirääkimised Lõuna-Korea valitsusega.

Hanwha avaks eestlastele Kagu-Aasia turu

Kõnealusest investeeringupaketist sõltumata on lõunakorealased teinud mitu aastat tihedat koostööd Milrem Roboticsiga. Ettevõtte juht Kuldar Väärsi rääkis ERR-ile, et peamiselt tegutsetakse praegu kahel suunal.

"On üks ühine robootikasüsteemi arendus, selline suurem robootikaplatvorm, kus me teeme arenduskoostööd. Teine konkreetne suund on meie ühe põhitoote THeMISe turustamine erinevatel eksporditurgudel."

Koos Hanwhaga arendavad nad mehitamata lahingumasinat Vector, mis suudab kanda samaväärset relva nagu praegu kasutuses olevad jalaväe lahingumasinad CV90. Väärsi sõnul suurendab Vector näiteks lahingumasinate tulejõudu ja mehitatud sõidukite turvalisust.

THeMIS-e puhul on aga Milremile oluline jõuda sinna, kuhu iseseisvalt oleks raske jõuda.

"Hanwhal on kindlasti teatud turgudele oluliselt parem ligipääs kui meil. Ehk siis mõistlik ongi selline koostööformaat, kus me ühiselt turustame seda nendel turgudel, kus võib-olla Milremil nii head ligipääsu ei ole. Kui me oma põhituruna näeme Euroopat, siis Hanwhal on väga head kontaktid ja väga hea positsioon näiteks Kagu-Aasias, aga ka Austraalias ja USA-s," rääkis Väärsi.