Pevkur: USA pani meie moonatarned pausile vähemalt Iraani konflikti lõpuni

Vestluses USA sõjaministriga Pete Hegsethiga selgus, et USA paneb moonatarned Eestile pausile vähemalt senimaani, kui Iraani konflikt lõppeb; kui paus väga pikaks venib, peab Eesti seni tehtud otsused aga ümber vaatama, ütles ERR-ile kaitseminister Hanno Pevkur.
Pidasite telefonikõne USA sõjaministriga Pete Hegsethiga, kes teatas, et moonatarned Eestile jäävad pausile.
Teadmine, et USA on pannud kõikide väljasaadetavate moonade kogused pausile, oli juba meil olemas. Pigem oli meil küsimus ja arutelu Pete Hegsethiga selle üle, et millised võiksid olla tulevikuperspektiivid moonatarnete taastamiseks, ja kui need tarned peaksid väga pikaks ajaks seisma jääma, et siis millised võiksid olla alternatiivsed võimalused kaitsevõime tõstmiseks Ameerika Ühendriikide toodanguga.
Millise moona tarned pausile jäävad?
Meid puudutav osa on peamiselt seotud HIMARS-i moonaga ja Javelinidega. Aga tankitõrje moonaga väga probleeme pole, meil tankitõrje moona on piisavates kogustes. HIMARS-i puhul pigem sõltub sellest, kui pikaks tarned pausile jäävad. Sellest sõltub ka see, millised saavad olema meie edasised otsused.
Kui palju moona pausile jääb?
Neid numbreid me teadupärast ei ole kunagi avaldanud, kui palju täpselt ühel või teisel aastal meile moona tuleb. Me oleme rääkinud üldnumbritest. Eks nende tarnete puhul ikkagi ulatus (väärtus) kümnetesse miljonitesse (eurodesse). Eks me teeme jooksvalt otsuseid. Esialgne teadmine on see, et see on pausil, kuniks Iraanis sõda kestab. Aga kui peaks jääma veel pikemaks, siis me kindlasti peame vaatama oma otsused ümber. Aga praegune teadmine on see, et kui Iraanis konflikt läbi saab, siis peaksid taastuma ka moonatarned.
Millal see moon oleks pidanud Eestisse kohale jõudma?
Sellel moonal on erinevad tarnegraafikud – sellel aastal, järgmisel aastal. Meil on pikad lepingud ja nende pikkade lepingute järgi need moonatarned ka aset leiavad. Iga moona puhul on erinev tarneaeg.
Väärtuse mõttes, ma saan aru, et me räägime kümnetest miljonitest eurodest, mitte sadadest?
Palju detailsemaks ei tahaks (minna). Jah, sadadesse miljonitesse see ei ulatu sellel aastal, selle aasta summad olid kümnetes miljonites.
Kuidas see Eesti julgeolekut mõjutab, et moonatarned nüüd pausile jäävad?
Otseselt hetkel väga ei mõjuta, meil on alternatiivid olemas ja meil on ka liitlaste kokkulepped olemas. Aga nagu ma ütlesin, kui need tarned peaksid pikemaajaliselt jääma pausile, et siis meil kindlasti tekib vajadust ka oma otsused ümber vaadata.
Mis me nüüd teeme, kui USA on moonatarned pausile pannud, mis see plaan edasi on?
Nagu ma ütlesin, eks esimene küsimus on selles, kaua Iraani konflikt kestab. Kui Iraani konflikt saab varem läbi – ja kindlasti ei ole Ameerika Ühendriikide huvides see, et see konflikt väga pikalt kestab –, siis väga suuri lisategevusi ei ole vaja. Kui see konflikt jääb venima, siis me juba praegu tegelikult vaatame ka maailmas ringi ja tegeleme võimalike alternatiividega. Arutasime ka täna erinevaid alternatiivseid võimalusi kaitsevõime tõstmiseks, mis puudutab USA varustust. Need otsused teeme siis, kui on enam-vähem pilt selge, mis Iraani konfliktiga saab.
Kui palju selle moona tarnimine Eestisse võib viibida – kas me räägime nädalatest või kuudest või isegi rohkem?
No väga ei ole mõtet spekuleerida. Nädalatest kindlasti venib see paus pikemaks, pigem kuudesse. Aga kui palju – kui kellelgi on kuldvõtmeke või kristallkuul laua peal, mis ütleb, millal lõpeb Iraani ning USA ja Iisraeli vaheline sõjategevus, siis kindlasti oleksime täpsemad, aga minu teada seda kristallkuuli kellelgi praegu laua peal ei ole, nii et eks meie huvides on samamoodi rahvusvaheline diplomaatiline tegevus selleks, et see sõda võimalikult kiiresti lõppeks. Mitte ainult seetõttu, et naftatarned taastuksid ja kütuse hind alla läheks, vaid ka seetõttu, et meie relvatarned taastuksid võimalikult kiiresti.
Kui te rääkisite USA sõjaministriga sõjast Lähis-Idas, kas Pete Hegseth rääkis ka, mida ta konkreetselt Eestilt ootab?
Me arutasime ka seda, et kuidas Euroopa saaks Ameerika Ühendriike toetada, aga mis ja kuidas täpselt, see on sõjalise taseme küsimus. Detaili me väga ei süüvinud, aga jah, me arutasime seda ja leppisime ka selle kokku, et see on kahe riigi sõjaliste esindajate ja sõjalise tasandi koostöö küsimus.
Kas see on nüüd kindel, et Eesti konkreetselt kavatseb Ameerika Ühendriike sõjas Lähis-Idas kuidagi aidata?
Ei, see ei ole kuidagi kindel ega ei ole ka midagi täpset otsustatud, kas ja mismoodi me saame olla toeks näiteks Hormuzi väina avamisel. Nagu ma ütlesin – see, millised võimalused on meie kahepoolses koostöös, see on eelkõige sõjalise tasandi arutelu. Me leppisime selle kokku, kuidas me edasi liigume sõjalisel tasandil ja kui need otsused on küpsed või kui need ettepanekud otsusteks on küpsed, siis saab neid edasi arutada. Aga hetkel midagi täpsemalt arutada ei ole.
Kes need ettepanekud konkreetselt peaks tegema, kuidas Eesti saab USA-d Lähis-Idas abistada ja mis hetkeks need ettepanekud tehakse, ja kes siis otsustab?
Nagu ma ütlesin, see on sõjalise tasandi küsimus ja seda me arutame kahepoolselt. Loomulikult, kui see vajab laiemat arutelu või kui see vajab kas valitsuse või parlamendi otsust, siis need otsused ka tehakse. Hetkel ajalist raami ma teile öelda ei oska.
Kui nüüd kümnetes miljonites eurodes moonatarneid hilineb, kas see tähendab, et näiteks järgmise aasta riigieelarve puudujääk tuleb Eestil ka väiksem, sest USA-st moona ei saa kätte?
Ei, praegu see eelarvet ei puuduta. Meil on relva- ja moonatarned tehtud arvestusega, et mingid asjad võivad viibida, mingid asjad võivad tulla varem. Neid me teeme jooksvalt, nii et hetkel eelarvesse kuidagi mingisugust muutust see kaasa ei too. Teisel poolaastal teeme vahekokkuvõtted ja siis oskame öelda, kuidas see mõjutab selle aasta eelarvet, kuidas järgmise aasta eelarvet, aga hetke vaatest me eelarvesse mingisuguseid muudatusi ei plaani teha.
Toimetaja: Marko Tooming








