USA kaitseminister ütles eile, et me ei saa laskemoona enam sellise plaaniga näha. Saame siis, kui sõda Iraanis on lõppenud. Selle lõppu ei tea aga keegi. See tähendab, et oleme miljardite eest ostnud väga kallist HIMARS-ite tehnikat, millega põhimõtteliselt pole mitte midagi peale hakata.

HIMARS-ite ja meie süvalöögivõime õnneks tervikuna miljardit ei maksa, aga väga suur summa on see igal juhul – sajad miljonid, kui räägime kõigest koos laskemoonaga.

Ühest küljest peame mõistma, et Ameerika Ühendriikidel on praegu käimas sõda ja nad püüavad ennast varustada ja kindlustada võimalusega, et see sõda võibki minna pikemaks. Teisalt pole aga nende huvides lõhkuda liitlassidemeid ja kaotada usaldus oma kaitsetööstuse vastu, nii et keegi sealt tulevikus enam ei ostaks.

See on meile tegelikult lootustandev kiir. Pluss vahevalimised – ameeriklased soovivad selle sõja võimalikult kiiresti kokku pakkida ning taastada kõik tarned mitte ainult Eestile, vaid kõikidele liitlastele. See otsus puudutab ju kõiki liitlasi, mitte ainult Eestit.

Mida nendega lasta saab, kui originaalrelvastust HIMARS-ile ei saa? Mis rakett sinna sisse käib ja kas keegi midagi analoogset teeb?

Muidugi tehakse. Seesama teine süsteem, mida me Eestisse oleme toomas ja mille leping on sõlmitud, ehk Hanwha mitmikraketiheitja Chunmoo süsteem, on väga sarnane HIMARS-i süsteemile. Iseneseest puhttehniliselt ei ole ju midagi keerulist: tegemist on laskeseadmega, kuhu läheb kindla kaliibriga rakett. Kui räägime GMLRS-süsteemist, siis sinna läheb kuue raketikomplekt ja ATACMS-i puhul, mis ulatub 300 kilomeetrini, läheb üks. Neid süsteeme tegelikult on, aga selle eelduseks on, et nii Lockheed Martin kui ka Ameerika Ühendriikide valitsus on andnud selleks loa. Loomulikult ei vaata me ainult HIMARS-i süsteemi, vaid otsime alternatiive veelgi. Meie eesmärk on mõjutada vastast võimalikult kaugelt ja vaadata süsteeme soetades, et need oleksid meil ka tõesti olemas.

Teine uudis, mis eile tuli ja ka heade kilda ei lähe, on Zelenski öeldu, et tõenäoliselt võtab Venemaa mobilisatsiooni käigus mehi, millega rünnata Baltimaid. Vähe sellest – Baltimaad olevat väga nõrgad ja neid on hea rünnata. Miks Zelenski sellist juttu räägib? See on pahandanud Eesti poliitikuid ja avalikkus hakkab Zelenskis kahtlema. Miks ta seda räägib? See ei pruugi talle väga kasulik olla.

Jah, ma arvan, et kõik liitlased vaatavad, mida nende kohta öeldakse. Meie sõnumid liitlastele Ukrainas saavad olema väga konkreetsed. Olen ise sinna minemas ja minu vestlus nii kaitseministri kui ka teiste kõrgete riigitegelastega saab olema üsna konkreetne. Sellised ütlused ei mõju meie abi suurendamisele või toetusele positiivselt. Lõpuks on Eesti ja teised Balti riigid NATO liikmed. Kui rünnatakse ühte, rünnatakse kogu NATO-t ning Baltikumi ei saa sellest tervikust välja rebida.

Kui palju tal õigus on, kui ta ütleb, et Venemaa püüab lähitulevikus Baltimaid rünnata?

Neid spekulatsioone on kogu aeg olnud. Päeva lõpuks on meie ülesanne Venemaad üheskoos heidutada ja anda sõnum, et igasugune üritus oleks nende jaoks hukatuslik.

Teisest küljest peame ise tegema maksimaalselt, et meie kaitsevõime oleks tugev. Selge on see, et massides on erinevus – selle võrra peame olema targemad, nutikamad, ulatama kaugemale ja olema mobiilsemad kui meie vastased.

Need sõnumid ei aita meie heidutusele just palju kaasa – HIMARS-ide mittesaamine ja see, mida Zelenski välja ütles.

Küll aga aitab heidutussõnumile kaasa see, et me kirjutasime täna alla suure lepingu 300-miljonilise investeeringu tegemiseks Eesti enda moonatootmise arendamiseks. Meil hakkab siin pihta laskemoona tootmine, mis puudutab 155 mm mürske, 122 mm rakette ja nii edasi. See on kindlasti ülioluline sõnum meie enda kaitsevõime tugevdamiseks.

Investeering on umbes üle 300 miljoni euro. Millal see valmis saab? Kui ruttu selliste asjadega tegelikult läheb? Me ei saa ju kümneid aastaid seda tehast ehitada.

Ei, kümneid aastaid ei lähe. Puhtalt ehitusaeg on arvatavasti umbes poolteist aastat. Eks paberimajandust on vaja teha. Esiteks ettevõte peab saama kõik vajalikud load. Teiseks oleme majandusministeeriumiga kokku leppinud, et tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametisse võetakse tööle eraldi inimene, kes hakkab kaitsetööstuse projekte läbi vaatama. Kolmandaks peame ise pingutama, et kõik taristu osad – elektriühendus, teed, kommunikatsioonid ja vesi – oleksid olemas, et investoril oleks võimalik ehitusega võimalikult kiiresti pihta hakata.

Millal esimene mürsk sealt Kiviõli tehasest võiks välja tulla?

Lepingusse sai kirja, et see võiks olla 2028. aasta alguses. Ma ise loodan, et see võiks olla 2027. aasta lõpus. Nagu ma ütlesin, peame selleks nii riigi kaitseinvesteeringute keskuse kui ka ettevõtte poolelt üheskoos pingutama.

Kas see on mõistlik koht ehitamiseks? See on Vene piiri kõrval. Kas Kiviõli pole liiga lähedal?

Kogu Eesti on ikkagi nii väike. Kui vaatame Ukrainat, kus Venemaa ründab ballistiliste ja tiibrakettidega sihtmärke Lääne-Ukrainas, siis on selge, et Eesti ulatuses pole suurt vahet, kus tehas asub. Pigem on oluline see, kas logistilised võimalused ja energiaühendused on olemas. See on vana karjääriala, nii et ka keskkonnamõju vaatest on tehase rajamine sinna igati mõistlik.

Kellele ta tootma hakkab? See on rahvusvaheline kaup, aga kas Eesti on esmane ostja?

Esiteks on meil väga palju moonalepinguid tehtud ja see oli konkursi üks tingimus, et me ei peaks ennast lukku panema. Me ostame parimat kvaliteeti parima turuhinnaga. Kui meil on võimalik seda Eestist saada, siis me soetame seda Eestist. Meil on õigus sealt osta, aga kohustust ei ole.

Kas USA, kes on osutunud ebausaldusväärseks partneriks – kahjuks tuleb seda tunnistada –, peab mingit trahvi ka maksma selle eest, et ta relvastust kokkulepitud ajal siia ei tarni?

Trahv meid edasi ei aita. See, mida me ameeriklastega räägime, on, et kuidas võimalikult kiiresti tarned taastada, kuidas leida alternatiivseid võimalusi selle vaheaja katmiseks ning kas on võimalik saada näiteks rohkem rakette selle viivituse eest. Need läbirääkimised on kõik veel ees.

Kas ta peab siis trahvi maksma või mitte?

Lepingu järgi ei ole trahvikohustust, vaid pigem on see õigus leida täiendavaid võimalusi.