Iraani sõja tõttu on USA kriitilise tähtsusega relva- ja laskemoonavarud oluliselt vähenenud, mistõttu kavatsetakse osa Euroopa riikide tarneid edasi lükata. Eestit on sellest juba teavitatud ja peamiseks murekohaks on mitmikraketiheitja HIMARS-i moon.

"Väga palju infot ei ole. Selle aasta jooksul pidi osa tulema, järgmisel aastal edasi ja ülejärgmisel. Siin on need jaotatud aastate peale meil ära, aga praegu on infot üsna vähe. Teada on, et moonatarned on pausile pandud ja eks me siis püüame seda infot koguda nii palju, kui võimalik, ja vaadata, kas see puudutab ja jääb kehtima kõikidele liitlastele või tehakse siin ka näiteks erandeid," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Pevkur loodab, et kaitsesse rohkem panustavatele riikidele nagu Eesti tehakse tarnekraanid kiiremini lahti. Samas tuleb kaaluda erinevaid võimalusi.

"Kui need peaksid jääma pikemaks viibima, et mis siis on alternatiivid või mis on varuvõimalused. Ka näiteks HIMARS-i puhul on teoreetiliselt võimalik kasutada teiste tootjate moona, aga selleks peab olema jällegi Lockheed Martini ja USA valitsuse luba, et sinna on võimalik ka teist moona sisse panna," lisas Pevkur.

Endine kaitseväe juhataja Martin Herem ütles, et kui viivitus jääb järgmise kahe kuni kolme aasta sisse, siis ei ole asjad veel väga halvasti.

"Kui see läheb kaugemale, siis tuleks vaadata alternatiive. Õnneks on Eesti sõlminud lepingu Korea Hanwhaga, mis võiks pakkuda, kas leevendust sellele probleemile või lausa asendust," sõnas Herem.

Heremi arvates tuleks igal juhul vaadata USA tarneid ja turgu teise pilguga, kuid alternatiivide otsimisel mõelda eelkõige kaitseväe vajadustele. Samuti pole hea, kui erinevaid süsteeme on liiga palju. Lühema maa ehk sajakilomeetrise ulatusega vahendeid toodetakse näiteks Türgis ja Iisraelis. Tegutsevad veel ukrainlased, keda ka USA tarneviivitus mõjutab, sest NATO liitlased on jätkanud neile ameeriklaste relvastuse ostmist.

"Täna neil kindlasti ongi puudujääk sellistest vahenditest nagu HIMARS-i raketid ehk et vahendid pikale distantsile, 100 ja ka 300 kilomeetrit, jõuaksid täpselt ja väga kiiresti. Täna neil on selleks lisaks lennukitelt kasutavatele vahenditele peamiselt HIMARS, sest kõik droonilahendused on ka olemas, aga need on aeglased," lausus Herem.

Relvatarnete viivituse kohta peaks rohkem informatsiooni selguma esmaspäeval, kui on kokku lepitud kõne USA sõjaministri Pete Hegsethiga.