"Mingeid indikatsioone on. Esmaspäevaks on kokku lepitud kõne USA kaitseministriga," ütles Pevkur.

Mida täpsemalt ja kui kaua võiks mitte Eestisse jõuda, ei osanud Pevkur praegu öelda.

Põhimõtteliselt võiks tarnete edasilükkamine Pevkuri sõnul puudutada USA-st hangitavat laskemoona ja teatud tüüpi relvi – näiteks kantavaid tankitõrjesüsteeme Javelin ja mitmikraketiheitjaid HIMARS.

Peaminister Kristen Michal ütles Balti riikide peaministrite ühisel pressikonverentsil Tallinnas, et USA on Eestit teavitanud relvatarnete hilinemisest.

"Ameerika Ühendriigid on meid teavitanud sellest. Me saame aru, ma arvan, et kõik saavad aru ameeriklaste põhjendustest ja olukorrast ja me oleme USA-ga tihedas suhtluses. Me hindame olukorda ja arutame, kuidas see ajakava edaspidi võiks välja näha," ütles Michal.

Läti peaminister Evika Silina ütles, et praeguse seisuga Ameerika Ühendriigid Lätit tarnete viibimisest teavitanud ei ole.

"Me siiski vaatame sõnumeid meedias, meil on olnud ka konsultatsioonid, aga meid ei ole veel informeeritud. Meil ei ole informatsiooni Ameerika Ühendriikidest, et nad ei täida oma tarnekohustusi," ütles Silina.

Leedu peaminister Inga Ruginienė ütles, et Leedu suurt probleemi ei näe. "Me ei näe väga olulist probleemi, mis puudutab tarnegraafikut, kuid ma mõistan, et mõned tähtajad on nihkunud. Praegusel hetkel Leedul ei ole veel probleeme. Me suhtleme ameeriklastega väga tihedalt, loodetavasti läheb see edaspidi ka hästi," sõnas ta.

Leedu kaitseminister andis uudisteagentuurile Reuters teada, et Pentagon on teda teavitanud, et laksemoonatarned võivad Lähis-Ida konflikti tõttu viibida.

Ameerika Ühendriigid võivad Euroopa riikidele, sealhulgas Balti- ja Põhjamaadele mõeldud relvatarneid Iraani sõja tõttu edasi lükata, teatas uudisteagentuur Reuters reedel informeeritud allikatele viidates.

Reutersi allikate sõnul hõlmab edasilükatud relvastus mitmesugust laskemoona, sealhulgas laskemoona, mida saab kasutada nii rünnaku- kui ka kaitseotstarbel.