USA esindajad on teavitanud Euroopa kolleege, et mõned varem tellitud relvatarned võivad edasi lükkuda, kuna Iraani sõda kulutab kiires tempos relvavarusid, ütlesid viis teemaga kursis olevat ametnikku Reutersile. Anonüümseks jääda soovinud allikate sõnul mõjutab see mitmeid Euroopa riike, sealhulgas Balti piirkonda ja Skandinaaviat.

Mõned kõnealused relvad ostsid Euroopa riigid välisriikide sõjalise müügi programmi (FMS) raames, kuid neid pole veel tarnitud, lisasid allikad. Need tarned tõenäoliselt lükkuvad edasi, ütlesid USA ametnikud Euroopa riikide ametnikele viimastel päevadel edastatud kahepoolsetes sõnumites, ütlesid allikad.

Reuters märkis, et Valge Maja ja välisministeerium edastasid päringud Pentagonile, kes ei vastanud kommentaaritaotlusele.

Võimalikud viivitused rõhutavad seda, mil määral on Iraani-vastane sõda, mis algas USA ja Iisraeli õhurünnakutega 28. veebruaril, hakanud piirama USA kriitilise tähtsusega relvade ja laskemoona varusid, kommenteeris Reuters.

Euroopa ametnikud kurtsid Reutersile, et viivitused seavad nad raskesse olukorda. FMS-programmi raames ostavad välisriigid USA-s toodetud relvi USA valitsuse logistilise abi ja nõusoleku toel. Washington on president Donald Trumpi ajal survestanud NATO liitlasi Euroopas ostma rohkem USA-s toodetud sõjatehnikat, sealhulgas FMS-programmi kaudu, osana püüdest nihutada vastutust Euroopa tavakaitse eest USA-lt Euroopa riikidele.

Paraku hilinevad sellised relvatarned sageli, mis põhjustab pettumust Euroopa pealinnades, kus on hakatud üha enam kaaluma Euroopas toodetud relvasüsteemide omandamist.

USA ametnike sõnul on relvi vaja Lähis-Ida sõjaks ja nad süüdistavad Euroopa riike selles, et nad ei aita USA-l ja Iisraelil Hormuzi väina avada. Juba enne Iraani sõja algust – alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aastal ja Iisraeli sõjaliste operatsioonide alustamisest Gazas 2023. aasta lõpus – oli USA miljardite dollarite väärtuses oma relvavarusid ära kasutanud, sealhulgas suurtükiväesüsteeme, laskemoona ja tankitõrjerakette.

Iraani kampaania algusest on Teheran tulistanud Pärsia lahe riikide pihta sadu ballistilisi rakette ja droone. Enamik neist on kinni peetud, sealhulgas raketitõrjesüsteemidega Patriot, millele näiteks Ukraina tugineb oma energia- ja sõjalise infrastruktuuri kaitsmiseks Vene ballistiliste rakettide eest.

Allikad rääkisid tingimusel, et mõjutatud riikide nimesid ei avaldata, kuna mõnel neist on ühine piir Venemaaga ja seetõttu võib relvatarnete ajastust pidada tundlikuks kaitseinfoks.

Allikate sõnul hõlmab edasilükatud relvastus mitmesugust laskemoona, sealhulgas laskemoona, mida saab kasutada nii rünnaku- kui ka kaitseotstarbel.