USA president Donald Trump on pikendanud Iraanile seatud tähtaega Hormuzi väina taasavamiseks, mille kaudu liigub umbes 20 protsenti ülemaailmsetest nafta- ja veeldatud maagaasi tarnetest, ähvardades vastasel juhul Iraan selle elektrijaamade hävitamisega.

Kuid suur küsimus, millega Pärsia lahe poliitikakujundajad silmitsi seisavad, ei ole enam see, kuidas Iraani sõda lõpeb, vaid see, milliseks kujuneb piirkondlik olukord pärast sõda, ütlesid neli asjaga kursis olevat Pärsia lahe allikat Reutersile.

Ainult relvarahust ei piisa

Pärsia lahe ametnikud, kelle riike on Iraani relvajõud USA ja Iisraeli alustatud sõja ajal korduvalt rünnanud, on Washingtonile eraviisilistel kohtumistel öelnud, et islamivabariik ei ole neile jätnud ühtegi diplomaatilist väljapääsu eskalatsioonist, tõdesid Reutersiga rääkinud allikad. Nende sõnul soovivad ametnikud, et igasugune leping kehtestaks selged reeglid, mis välistaks raketi- ja droonirünnakud energia- ja tsiviiltaristule, nafta- ja laevandusteede ohustamise ning käsilassõdade pidamise.

Nende sõnul tuleb iga leping kirjutada selliselt, et see pakuks garantiisid, et Hormuzi väina ei kasutata enam kunagi mõjutusvahendina sõjas ning Pärsia lahe riigid tuleb kaasata kokkulepetesse, mis määravad piirkonna julgeolekuarhitektuuri.

"Tegelik väljakutse ei ole Iraani veenmine sõda lõpetama, vaid selle tagamine, et Pärsia laht ei jääks sama dünaamika küüsi, mis praegu toimuva võimalikuks tegi," ütles Reutersile Araabia Ühendemiraatide poliitikakeskuse president Ebtessam Al Kerbi.

Araabia Ühendemiraatide suursaadik Ameerika Ühendriikides Yousef al Otaiba on sõnastanud sõja mitte kriisiks, mis tuleb külmutada, vaid proovikiviks, kas Iraan saab ka pärast sõda maailmamajandust pantvangis hoida.

"Lihtsast relvarahust ei piisa," kirjutas Otaiba väljaandes The Wall Street Journal. "Me vajame lõplikku tulemust, mis käsitleks Iraani kõiki ohte: tuumavõimekust, rakette, droone, terrorismi vahendajaid ja rahvusvaheliste mereteede blokeerimist."

Ta lisas, et kokkulepe, mis välistab ainult raketid, droonid ja käsilassõja, ei hoiaks ära järgmise kriisi puhkemist.

Pärsia lahe majandused, mis on suuresti sõltuvad energiaekspordist ja turismist, on sõjast rängalt kannatanud ning see on saatnud šokilaineid ka maailmamajandusse, eelkõige seetõttu, et häired Hormuzi väinas tõstavad energiahindu, raputavad tarneahelaid ja suurendavad inflatsiooni.

Pärsia lahe riikide ametnike sõnul põhineb nende skepsis kogemustel.

Iraani tuumarikastamine – mis on osa Teherani tuumarelvade omandamise protsessist, kuigi Teheran seda eitab – oli 2015. aastal sõlmitud kokkuleppega piiratud, kuid Teheran säilitas võimaluse ähvardada piirkonda rakettide, droonide, käsilassõja ja ohtudega meresõidu turvalisusele. Pärsia lahe riigid ütlevad, et see võimalus tuleb nüüd kõrvaldada, kui piirkonda soovitakse stabiilseks muuta.

2018. aastal teatas Trump Ameerika Ühendriikide lahkumisest 2015. aasta Iraani tuumaleppest, nimetades lepingut defektseks ja ühepoolseks lepinguks, mis ei teeni USA huve.

Iraani rünnakud lähendavad Emiraate USA-le

Allikad ütlesid ka, et Pärsia lahe riigid Katar, Omaan ja Kuveit survestavad suletud uste taga peetavatel kõnelustel sõda kiirelt lõpetama, kartes majanduslikke tagajärgi ja kättemaksu, ütlesid allikad.

Araabia Ühendemiraadid (AÜE), Saudi Araabia ja Bahrein ütlevad aga, et on valmis taluma sõja eskaleerumist ega aktsepteeri sõjajärgset Iraani, mis suudab endiselt kasutada Hormuzi väina läbirääkimiste survevahendina või otseseks väljapressimiseks.

Trump on mitte ainult öelnud, et pikendab Teheranile antud väina avamise tähtaega 7. aprillini, vaid on ka öelnud, et läbirääkimised Iraaniga lähevad "väga hästi".

Iraani ametnik on kirjeldanud USA ettepanekut sõja lõpetamiseks ühepoolse ja ebaõiglasena ning Teheran on nõudnud USA baaside sulgemist Pärsia lahes mis tahes lahenduse tingimusena.

Kuid AÜE presidendi nõunik Anwar Gargash ütles, et Iraani rünnakutel Pärsia lahe riikidele on olnud "sügavad geopoliitilised tagajärjed", mis kinnistavad vaadet Iraanile kui Pärsia lahe strateegilist mõtlemist kujundavale kesksele ohule. Tema sõnul oleks tulemuseks AÜE sügavam julgeolekualane koostöö Washingtoniga.

"See on Iraani ekslike arvutuste hind," ütles ta.

Pärsia lahe riigid soovivad julgeolekugarantiid

Saudi Araabias asuva Pärsia lahe uurimiskeskuse esimees Abdulaziz Sager ütles, et Pärsia lahe riikide sõnum Washingtonile ei ole enam kaudne, vaid selgesõnaline: igasugune leping Iraaniga peab otseselt käsitlema ja tagama Pärsia lahe riikide julgeolekut.

"Ameerika Ühendriigid kaitsevad oma ja Iisraeli huve. Nüüd on meie kord enda oma kaitsta," ütles ta.

Seda sõnumit kinnitas ka Pärsia Lahe Koostöönõukogu (GCC), kuhu kuuluvad lahe lõunakaldal paiknevad araabiariigid Bahrein, Kuveit, Saudi Araabia, Katar, Omaan ja AÜE ning mis on andnud märku ühtsest rindest mis tahes lahenduse vastu, mis eirab Pärsia lahe julgeolekuvajadusi.

Viidates Iraani korraldatud umbes 5000 raketi- ja droonirünnakule Pärsia lahe araabiariikide energiarajatistele, tsiviiltaristule ja mereliiklusele, ütles GCC peasekretär Jasem Al-Budaiwi, et Iraan on ületanud kõik piirid.

Tema sõnul on Pärsia lahe piirkond laiema sõja vältimiseks üles näidanud vaoshoitust, kuid piirkonna riigid ei lepi uuesti sihtmärgiks saamisega, tehes selgeks, et kuigi eelistatakse poliitilist teed, jääb igal riigil õigus ennast kaitsta.

Trump on vihjanud võimalusele saata maaväed Iraani strateegilise naftakeskuse, Khargi saare vallutamiseks, mille kaudu kulgeb 90 protsenti Iraani naftaekspordist. Analüütikute sõnul annaks see Washingtonile tugeva mõjuvõimu Iraani majanduse üle.

Teheran on aga hoiatanud, et selline samm käivitaks Iraani rünnakud iga riigi elutähtsa infrastruktuuri vastu, mis toetab USA vägede sellist operatsiooni.

Mõned Pärsia lahe liitlased on Washingtoni hoiatanud vägede Iraani, sealhulgas Khargi saarele saatmise eest, kuna nende arvates laiendaks see sõda, vallandaks Iraanilt märkimisväärse kättemaksu ning võib-olla kahjustaks ka Pärsia lahe energia- ja tsiviiltaristut, ütles üks kõrge ametnik. Kuid Pärsia lahe riigid kutsuvad Washingtoni üles jätkama Iraani tiiba- ja ballistiliste rakettide võimekuse halvendamist, kuna see on pikka aega olnud peamine oht nende riikidele, ütles ametnik.